Silm

Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

• Kui keegi mees pimestab teise mehe silma, siis pimestatagu tema silm.
  • Hammurapi koodeks (18. sajand e.m.a.), Muinasaja seadusekogumike antoloogia, 2001, tõlkinud Amar Annus, lk 114

Albrecht Dürer. Autoportree (1498). Detail

Kassikaku silm

• Aga kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,

24 silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu,

25 põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu.

26 Kui keegi lööb oma sulase või teenija silma ja rikub selle, siis ta peab tema silma pärast vabaks laskma.

27 Ja kui ta lööb oma sulasel või teenijal hamba välja, siis ta peab tema hamba pärast vabaks laskma.

• 2. Moosese raamat, peatükk 21, salmid 23-27

• Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.
  • Esimene Saamueli raamat, peatükk 16, salm 7

Kes kõrva on istutanud,
kas tema ei peaks kuulma?
Kes silma on valmistanud,
kas tema ei peaks nägema?

• Psalmid, laul 94, salm 9

Kõigist asjust, mis väsitavad,
ei suuda ükski rääkida:
silm ei küllastu nägemast
ja kõrv ei täitu kuulmast.

• Koguja raamat, peatükk 1, salm 8

• Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.

23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?

• Matteuse evangeelium, peatükk 6, salmid 22-23

• Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

4 Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!” ja ennäe, sul endal on silmas palk?

5 Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!

• Matteuse evangeelium, peatükk 7, salmid 3-5

Paha on see, kelle silmas on kadedus,
kes näo ära pöörab ja teisi põlgab.
9 Ahnitseja silm ei rahuldu oma osaga,
ja nurjatu ülekohus kuivatab hinge.
10 Kuri silm on kade leivagi pärast
ja tunneb puudust omaenese lauas.

• Jeesus Siiraki tarkuseraamat, peatükk 14, salmid 8-10

• Silmad kõnelevad selles tükis kõigil osalistel, neis silmis on valusädemed, neis on hirm ja väljapääsmatus. Ka üksindus – mis siis, et ollakse ontlikult ja pealtnäha koos. Kõik tegelased selles tükis on kindlalt ebakindlad. Kas ainult näidendis, kas ainult tegelased…
  • Margus Mikomägi, "Uduse teekonna tõde ja õigus", Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus Eugene O'Neilli "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris)

Vanasõnad

• Ega oma silm peta.
• Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole.
• Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed.
• Ega võõra silma tule vett.
• Haledus ajab silmad paisuma.
• Hirmul on suured silmad.
• Kaaren kaarna silma välja ei noki.
• Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks.
• Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
• Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni.
• Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm.
• Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe.
• Läheb silmist, läheb meelest.
• Merel silmad, metsal kõrvad.
• Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust.
• Mis süda vihkab, seda silm ei ihka.
• Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, vesi silmis.
• Neli silma näevad rohkem kui kaks.
• Oma silm on kuningas.
• Palju lapsi, laiad silmad.
• Peremehe silm teeb loomad rammusaks.
• Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt.
• Pimeda silmad sõrmede otsas.
• Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab.
• Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest.
• Silm kuningas, käsi tegija.
• Silm on hinge peegel.
• Silm on ihu küünal.
• Silmad jäid õue.
• Silmad näevad enam kui silm.
• Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda.
• Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab.
• Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest.
• Suvel silmad, talvel hambad.
• Vaene laseb silmist suhu.
• Võta silm näppu, - küll siis seletad.
• Ära usu ilma, ilm ajab puru silma!
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929