Artemisia Gentileschi, "Juudit Olovernese pead raiumas" (u 1614-1620)
Edvard Munch, "Verekosk" (u 1915)


Proosa muuda

  • See oli kord kesktalvel. Lumehelbed langesid taevast nagu suled. Mustast eebenipuust raamidega akna juures istus kuninganna ja õmbles. Kui ta seal õmbles ja lund vaatas, torkas ta endale nõelaga sõrme. Kolm tilka verd kukkus lumele. Ja kuna punane on valgel lumel imeilus, mõtles kuninganna endamisi: „Sünniks mulle laps — valge nagu lumi, punane nagu veri ja nii mustade juustega, nagu on aknaraami puu!"
Varsti sündis kuningannale tütreke, ja ta oligi valge nagu lumi, punane nagu veri ja nii mustade juustega nagu eebenipuu.
  • Vennad Grimmid, "Lumivalgeke", tlk Silvia Tui, Eesti Riiklik Kirjastus 1958, leheküljed nummerdamata


  • Ahoi, Tashtego, Queequeg ja Daggoo, vastake, te paganad: kas annate mulle nii palju verd, et see need terad ära kataks? Hüüdis ta [Ahab] harpuuni pea kohale tõstes. Mustade peade bukett noogutas: "Jah!" Paganate ihusse tehti kolm lõiget, misjärel Valgele Vaalale määratud harpuuniotsik ära karastati. "Ego non baptizo te in nomine patris, sed in nomine diaboli!" üürgas Ahab meeletuna, kui kurjaendeline metall särinal ristimisverd õgis.


  • Ühelgi terve mõistusega inimesel ei tuleks iial pähe pesta tindiplekke tindiga või õliplekke õliga. Ainult verd peab ikka ja jälle verega maha pesema.
    • Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden.
    • Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, 4. raamat, lk 105



  • "Veri! Ei mingit kahtlust!"
Ta vaatas punast plekki läbi suurendusklaasi. Siis lükkas ta piibu teise suunurka ja ohkas. Loomulikult oli see veri. Mis muud saigi pöidlasse lõigates välja tulla?



  • Meie veri on suuremalt jaolt soolane vesi, me vajame ikka veel soolalahust (soolast vett), et silmi pesta või kontaktläätsi ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste tupe "kalalõhna". Õigupoolest läks Freudi jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi ürgookeani - kindla peale on see teooria omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud.


  • Vimes nuhutas õhku. Vere lõhna õpib ära tundma. Veri lõhnab nagu metall. Öeldakse muidugi, et metallil pole lõhna, aga on, ja see ongi nagu verel.
  • Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 90


Luule muuda

Ei, ei ükski rõõmukruusi
kohin üle kobruta
vere vaikset kaebehäält.

  • Marie Under, "Igimuistne vaev", rmt: "Uneretk", 1968, lk 10


lõikheina terav nuga avab veresooned
ning veri voolab ihust eemale kui valu
sa püüad õhust viimseid kumisevaid häälekilde
ning iga heli
           võngub
                vaikselt
                     düüni
                       liivalaineis

  • Maie Remmel, "Kuus meeleoluvarjundit" 6 kogus "Laulud laugudetagused" (1982), lk 30


Vanasõnad muuda

  • Noor veri, noor tahtmine.
  • Vaga veri ei värise.
  • Varastatud leival veri sees.
  • Veri hoiab vere poole.
  • Veri paksem kui vesi.
  • Veri vihkab verevaeva.
  • Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel