Proosa

muuda


  • Aga noormees tõmbus iseenesest tagasi, kiskus lahti oma pilgu — see oli nagu veresoone rebestamine — ja läks aeglasel, lonkival sammul tagasi sinna, kuhu ta kuulus. Isegi kui ta oleks oma silmad sulgenud, oleks ta näinud tütarlapse kahvatulillasse riietatud kogu — see oli ka hiliste sügislillede värv.
Niisama hästi kui ta teadis, et sügislill oli mürgine, teadis ta ka, et tütarlaps oli lossihärra tütar ja et tema nimi oli Blanche.


  • "SINA KÕLVATU LURJUS!" möirgas proua Vares täiest kõrist. Ta pea oli hakanud ühele poole tõmblema ja sinised veresooned meelekohtadel paistsid selgelt mitme meetri kaugusele.
"Ma tean, kuidas sa seda tegid! Sina lollpea arvad, et ma ei tea seda! Sa arvad, et võid mind haneks tõmmata, igavene kraaga selline! SA OLED SPIKRI PÄHE PEITNUD! Sa oled salakavalalt kõigi riikide pealinnad endale PÄHE AJANUD ja arvad, et võid mind sellega ninapidi vedada!"

Luule

muuda

Piltpostkaart-roosas taevas hõõgub pikk
kuld-Peeter-Pauli piik.

Vaid loodetaevas pilve lilla joon
nii hõrk kui veresoon,
mis paistab läbi naisekäe klaarvaha
randmenaha.

  • August Alle, ""Poti daami" dekoratsioon", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 21
 
Vikipeedias leidub artikkel