Pealinn

Proosa

• Peamine põhjus, miks London on Suurbritannia pealinn, seisneb selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna - ohtlikusse paika, mis asus teisel pool tsiviliseeritud maailma ümbritsevat suurt ookeani. (lk 15)
  • Mary Beard, "SPQR: Vana-Rooma ajalugu", tlk Aldo Randmaa, 2017

• Pealinnas haugub koergi pealinlikult.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 21

• Linn pole suur. Kui ligineda sellele õhust, on näha, et see koosneb ainult helendavast tuledekobarast kesk lõputuid järvi, okaspuid ja metsikut maad. See on sellise riigi pealinn, kus inimesed on vahemaadega harjunud. Nad peavad metsast ja üksindusest rohkem lugu kui rahvamurrust ja melust; nende pealinn on seega karge ja puhas, seal pole rüsinat.

Vahel tulevad põhja poolt kõhnaga maagivagunid. Nad sõidavad risti läbi kõige vanema keskaegse pealinnasüdame; nende tekitatud vibratsioon raputab mitmesaja-aastastelt hoonetelt kive lahti. Lõuna poolt tulevad turistid ning imetlevad kõike: vett, sildu, Stadsholmenit ning teisi saari. (lk 27)

• Maria Küchen, "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002

Luule

Kaugemale, kaugemale müriseb kohutav hord.
Maa oigab teises kandis.
Rahu ja kord
jälle valitseb Samarkandis.
     Elava kuninga haud
     kõrgub endiselt seal, kus algab Afrasiob.
     Neid kupleid austab ka saablite raud.
     Ümberringi Timur uut maailma pealinna loob.

• Ain Kaalep, "Elav kuningas", kogus "Samarkandi vihik" (1962)