Maapind

Maapind on planeedi pinna tahke, üldjuhul hea kandvusega osa, mida saab kasutada aluspinnana liikumise ja rajatiste jaoks, aga ka põllumajanduslikuks taime- ja loomakasvatuseks. Valdavalt koosneb maapind pinnasest: mullast, liivast, kivimitest vms.

Piibel

Aga Aadamale ta ütles:
Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust,
millest mina olin sind keelanud, öeldes,
et sa ei tohi sellest süüa,
siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast!
Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!
18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid,
ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

Esimene Moosese raamat, peatükk 3, salmid 17-18

Luule

See on, laps, meie muld.
Maa ja muld, mis meid toidab.
/---/
Kui me siin-praegu oma ei oska hoida,
siis küll maailma kõikide asjade kohta
meie kunagi
midagi
öelda ei saa.

Leelo Tungal, kogust "Mullaketraja", Eesti Raamat, 1981; tuntud lauluna Tõnis Mägi muusikaga

sulavad teed
kuskile lähevad need
kelle pilkudest jooksevad juhtmed
silmad vaid laeng ilma eluta O
plastik
lagunemine kesk mägesid
käed surutud maapinda
kuid sealtki ei tõuse muud
kui laualampe

Joanna Ellmann, "*sulavad teed...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 10

Proosa

Niisiis, "isegi jaanuar ei lase aednikul käed rüpes istuda," nagu kinnitab — tõenäoliselt ainult lohutuseks — aedniku käsiraamat. Kõigepealt tulevat töödelda pinnast, kuivõrd pakane pidavat sellele avaldama murendavat toimet. Ja kohe uue aasta algul tormabki aednik aeda, et töödelda pinnast. Ta asub labidaga pinnase kallale; pärast kauaseid jõupingutusi õnnestub tal mullas, mis on kõva nagu korund, labidas ära lõhkuda. Siis katsub ta töödelda kabliga; ja kui ta töötab visalt, siis murrab ta kabli varre. Siis haarab ta kirka ja saavutab vähemalt seda, et purustab paar tulbisibulat, mis ta oli sügisel maha pannud. Jääb ainus võimalus — töödelda pinnast puraski ja vasaraga, kuid see on väga aeglane tegevus, mis peagi ära tüütab. Küllap saaks pinnast purustada dünamiidiga, kuid seda aednikul harilikult pole. Olgu, jätame selle töö pinnase sulamiseni sinnapaika.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 14-15

"Ma ei sõida ühegi lendava vaibaga," sisistas ta [Rincewind]. "Ma kardan maapinda!"

"Sa mõtled kõrgust," ütles Conina. "Ja lõpeta see lollitamine."

"Ma tean väga hästi, mida ma mõtlen. Maapind on see, mis sind lõpuks tapab!"

Terry Pratchett, "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak, 2001, lk 186

[Vimes:] "Maa... maa mulle päris meeldib, see on mulle lemmikasi, mille peal seista. Aga maa ja maaomanikud ja seadus, noh... Nii võib inimene ju kergesti segadusse sattuda, kas pole? Eriti kui mängus on üsna kena tasu? Ja inimestel on üsna kerge olla üsna tore, kui nad saavad endale lubada ülimalt mittetoredate inimeste palkamist, selliste inimeste palkamist, kellele pole käsku anda vajagi, piisab noogutusest ja silmapilgutusest." (lk 236)
- Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

Vanasõnad

Ega maa vilja sigata, vaid taevas.
Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja.
Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett.
Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
Maa katab kõik kõverused kinni.
Maa (mulla) põues magus magada.
Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord.
Nüüd elavad kõik suure võimusega maa peal.
Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929