Taimed (Plantae) on päristuumsed organismid, kes erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Taimi uuriv bioloogia haru on botaanika.

Taimed on väga erinevad.


  • Taimed on ainukesed elusolendid, kes valmistavad rohkem söödavat ainet, kui enese eluprotsessides ära kasutavad.
  • Looma jaoks tähendab poolitamine surma, paljude taimede jaoks aga paljunemist, taim ei käitu nagu organism, vaid nagu koloonia, ning mükoriisa abil juurestikke pidi ühendatuna võib ühe ökosüsteemi taimestik moodustada hiiglaslikke mitmekultuurilisi sootsiume.
  • Kui me planeedi saastatuse ja eluruumi terviklikkusega üldse midagi ette võtta plaanime, siis tuleks alustada läbirääkimistest flooraga. Ilma taimedeta saaksid toit ja õhk otsa ning ülejäänud elu hingitseks veel mõne armetu nädala. Kõige kauem kestaks raipesööjate ja lagundajate afterparty, aga sellegi tulesid vilgutataks õige pea.
  • Meie kultuuri valdavalt röövellikust perspektiivist vaadates paistab, et kuna taimed ei ründa ega page, on nad pidevalt saadaval ning seega igavad.
  • Kui Noa hakkas esimest elustiku päästeoperatsiooni korraldama, siis tõi ta oma laeva küll kõigi loomade paarid, aga ei ühtegi taime.
  • Kui osa taimest ära süüakse, jätkavad allesjäänud osad elutegevust ning hakkavad tervikorganismi kiiresti taastama. Lambakarja poolt lagedaks näsitud nurm haljendab paari nädala pärast endisest tihedamana. Ükski loom ei suuda allesjäänud jalale uut keha külge kasvatada, taimed suudavad.
  • Mida rohkem me taimede käitumisfüsioloogiat ja -ökoloogiat tundma õpime, seda enam märkame kõikvõimalikke üllatavaid koostöövorme ning altruistlikku käitumist. See on üsna ilmutuslik tõdemus, sest omakasupüüdmatust oleme harjunud omistama ainult „kõrgematele“ eluvormidele, peamiselt iseendale.
  • Ilma taimsete koostööpartneriteta ei tule meil oma planeedi detox’ist ja taashaljastamisest mitte midagi välja.
  • Taimedega suhtlemise viiside osas maksab nõu küsida ka imekombel siiani ellu jäänud põlisrahvastelt. Šamanistlikel traditsioonidel pole loomade või taimedega jutule saamise osas ülearu palju probleeme olnud.
  • Skeptikud on minu käest korduvalt küsinud, mis huvi või motiiv peaks taimedel meiega suhtlemiseks üldse olema, mida nemad võiksid meilt vastu saada? Maksab märgata, et taimed suhtlevadki meiega juba aastatuhandeid – päris algusest peale. Nad sünteesivad erinevaid molekule, mis meid transsi viivad, ja teisi, mis meid ravivad. Küllap on sellel terve rida häid põhjusi. Suhtlemise pidur on praegu ilmselgelt inimesepoolses otsas.


  • Õitsev taimkate kujundab ebaproportsionaalselt tugevasti inimese mälu ja sellel on selge evolutsiooniline põhjendus. Kus on õisi, seal on tõenäoliselt mõne aja pärast ka vilju ja seega on maiasmokast primaadil põhjust rõõmustamiseks.


  • Ma olin ikka arvamisel, et taim kasvab juurekese näol seemnest allapoole või siis jälle nagu kartulipealne seemnest ülespoole. Ma ütlen teile - hoopiski mitte. Peaaegu iga taim kasvab seemne all ülespoole, tõstes oma seemet nagu mütsi peas kõrgemale. Kujutlege vaid, kui lapsed kasvaksid, kandes seejuures oma ema pea peal. See on lihtsalt looduse ime, kuid säärase jõumehe trikiga saab hakkama peaaegu iga võrse. Tõstab seemnekest aina julgemalt kõrgemale, kuni ta selle ühel päeval maha pillab või kõrvale heidab ja seisabki teie ees - alasti ja habras, puntsakas või vibalik, ülal kaks naljakat lehekest, ja siis ilmub nende kahe lehe vahelt...
Aga mis ilmub, seda ma veel ei ütle; nii kaugel ma veel ei ole. Ainult kaks lehekest kahvatu varrekese küljes, kuid see on nii vaimustav, sellel on nii palju variatsioone, igal taimel omamoodi.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Seemned".


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel