Lill

mõiste õistaimede kohta

Lill on õitsev rohttaim.

  • Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
Georgia O'Keeffe "Punane kanna", 1919
Abraham Mignon "Lillepärg", u 1675
29 aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
  • Kuni inimene on õitsvas nooruseas, arvab ta, et lilled on midagi säärast, mida kantakse nööpaugus või kingitakse tütarlastele. Tal ei ole õrna aimugi sellest, et lilled on midagi säärast, mis elavad ületalve, nõuavad mulla kobestamist, väetamist ja kastmist, ümberistutamist ja tagasilõikamist, pügamist ja sidumist ning umbrohust ja viljadest, kuivanud lehtedest, täidest ja jahukastest vabastamist.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Kuidas tekib aednik".
  • Sest aednikul on suur nõrkus nimede vastu; lill ilma nimeta on - kui väljenduda Platoni sõnadega - lill ilma metafüüsilise ideeta; ühesõnaga, tal pole siis õiget ja täisväärtuslikku reaalsust. Nimeta lill on umbrohi; ladinakeelse nimega lill on tõstetud nii-ütelda kutselisele tasemele.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta", peatükk "Aedniku aprill".



Kui sa tuled, too mul lilli,
lillekesi armastan.
Sügisel neid vähe leida -
ühestainsast küllalt saan.


Kui sa tuled, too mul lilli,
too mul kurki, too mul tilli,
kohupiima, kohviube,
tule tuuluta mu tube.

  • Hando Runnel "Kui sa tuled". - "Kodu-käija", Eesti Raamat 1978, lk 85


mu lemmikaastaaeg on öö mu lemmiklill on lill
ma istun kinos üleöö sääl linastub Bourville

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel