Solidaarsus

Solidaarsus tähendab kaasmeelsust, ühismeelsust või huvide ühtivust.

Proosa

• Positiivne inimene näeb, mis ümberringi toimub, ja mõtleb, kuidas olukorrast välja tulla. See ei aita, kui istutakse kodus ja ahastatakse, et kõik on nässus. Virisemine on kõige kardetavam asi.

Paraku on mulle silma hakanud, et Eestis ei ole hinnas solidaarsus. Aga see on üks edasikestmise vundament. Niikaua, kui inimesed ei ole solidaarsed, ei märka, et nad kuuluvad kokku, ei saa riiki ega rahvast üles ehitada.

• Fanny de Sivers, "Igal juhul tuleb elus mõni prohmakas kaela", intervjuu Valve Raudnaskile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III". Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 375

• Solidaarsus põhineb mõistmisel. Nii selle mõistmisel, mis toimub meie ümber, lähemal ja kaugemal. Kuid ka ligimese, tema olukorra mõistmisel. Solidaarsus toimib kõige kirkamal ja ehedamal moel, kui ebamugavust ja tõrjutust hakkavad tundma need, kes keelduvad koos teistega kandmast me ühist koormat.
• Me oleme solidaarsed, kui kunstigaleriide sulgemise või rendihinna tõusu puhul avab teater oma fuajee eesti kunstnike maalidele. Me oleme solidaarsed, kui läheme "Tagasi kooli" programmi käigus jagama kooliõpilastele oma kogemusi. Me oleme solidaarsed, kui aitame töötuks jäänud naabrit; kui aitame tuttaval üksikemal tema last hoida; kui jagame suppi neile, kes taandunud teispoole lootuse piiri.
  • Toomas Hendrik Ilves, kõnest Eesti vabariigi 91. iseseisvuspäeval Jõhvis (24.02.2009).

• Kui Rebeca paljastab Lucale sellest loost neid raasukesi, mida ta teab, hakkab poiss aru saama, et see on see üks asi, mis on kõikidel migrantidel ühist, just selles seisneb nende vahel olev solidaarsus, et kuigi nad kõik tulevad eri kohtadest ja eri tingimustest, mõned on linnast, mõned maalt, mõned keskklassist, mõned vaesed, mõned hästi haritud, mõned kirjaoskamatud, salvadorlased, honduraslased, guatemalalased, mehhiklased, indiaanlased, kannab viimne kui üks neist sellel rongikatusel kaasas mõnda kannatuste lugu, ja viib selle ka el norte'sse. Mõned, nagu Rebeca, jagavad oma lugusid ettevaatlikult, valivalt, leiavad ustava kõrva ja laulasklevad siis oma sõnu nagu palvet. Teised migrandid on aga nagu plahvatanud granaadid ja sunnivad oma ängistust peale igaühele, keda kohtavad, paisates oma valu šrapnellidena laiali, et nad võiksid ühel päeval ärgata ja märgata, et nende taagad on muutunud kergemaks. Luca mõtleb, mis tunne see võiks olla, kui niimoodi plahvatada. Aga esiti jääb ta detoneerimata, õudused kindlalt sisemusse suletud, splint tihkelt paigal. (lk 213)
  • Jeanine Cummins, "Ameerika pind", tlk Evelin Banhard, 2021

• Tegelikult tuleks suures pildis olla rõõmus, et praegu saame pensioni vastavalt oma töötasule, mitte ainult staažile nagu nõukogude ajal. Küll aga need, kes maksumuudatusest kaotavad, pole sugugi vaesed. Räägime ikkagi kõrge sissetulekuga pensionäridest. Näen oma töös teiste riikide kolleege, kes töötavad ja seetõttu üldse pensioni ei saa. On isegi hästi, et meil on peale palga lisasissetulekuna pension. Loomulikult sõltub maailmavaatest, kas seda muudatust hinnata ühiskonnale võidu või kaotusena, minu äranägemist mööda võidab solidaarsus - inimene, kes on sotsiaalteadusega tegelenud ja tunneb andmeid, teab, et ka solidaarsusel on ühiskonnas väärtust.
  • Ene-Margit Tiit, intervjuu: Joosep Tiks, "Kas oli õiglane kaotada töötavate pensionäride tulumaksuvabastus?", EPL, 13.01.2018

• Vahel jätsin midagi olulist välja ütlemata. Enne sõda käisin 9. mail lilli panemas tanki mälestusmärgi juurde, nii nagu Narva inimesed, kuna ma tahtsin olla koos oma inimestega ja näidata nendega solidaarsust. Ma ütlesin, et panin need lilled Teise maailmasõja lõpu puhul, fašismi lõpu puhul. Aga ma ei öelnud seda lause teist poolt, et meie jaoks algas siis teine õudus, nõukogude okupatsioon. Tagantjärele saan aru, et oleksin seda pidanud ütlema.
  • Katri Raik, intervjuu: Mari Peegel, "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi", ERR, 15.09.2023