Valu
Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.
Lao-ziRedigeeri
- Lao-zi "Kulgemise raamat", XIII
PiibelRedigeeri
- Naisele ta ütles: "Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma!"
- 1. Moosese raamat, peatükk 3, salm 16
ProosaRedigeeri
- IV. Pidev valu kehas ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu, ei kesta palju päevi. Pikaajalised haigused kätkevad rohkelt lihalikke naudinguid, mis on suuremad kui valu.
- XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega.
- XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju.
- Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
- 4. Igasugust valu on kerge trotsida, sest seal, kus valu on tugev, on selle kestus lühike, seal, kus kehaline valu kestab, on see nõrk.
- Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
- Väike valu on silmapilguks talutav, kuid mitte kauaks; niisiis seisneb meie kannatamatuse põhjus selles, et valu meid alati katkestab.
- Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 9
- Valu on selle all kannatajale alati uus, kuid muutub ümberkaudseile peagi banaalseks.
- Alphonse Daudet, "La doulou: (la douleur)", 1887-1895. Paris: Librairie de France, 1930, lk 16
- Ribid on meil selleks, et saaksime näidata oma valusid: "Mul pistab vaat selle ja selle vahel."
- Ramón Gómez de la Serna, Gregeriiad. Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. Loomingu Raamatukogu 1974/2, lk 27
- Naine puhastab end tillukese taskurätikuga niihästi suurtest valudest kui ka suurtest külmetustest.
- Ramón Gómez de la Serna
- On väga kerge tunda kellegi teise valu, kui sa teda armastad.
- Salma Hayek, rmt: "Conversation with Salma Hayek" (2002)
- Kord elus on poisi roll tulnud esimese hetkega — "Tagahoovi" Nikituška. Nii kui proovisaalis suu lahti tegin, oli valmis. Kust tuli, ei tea. Särev oli nii pahv, et ei osanud midagi öelda. Ju ta oli lihtsalt mu sees valmis. Ma olin veel väike laps, kui nägin kerjustüdrukuid — tuli meile koju üks tüdruk, oli nii kõhn, et paistis läbi. Mui hakkas sellest lausa füüsiliselt valus. Seda tüdrukut mäletan elu lõpuni ja sealt oli see valu minusse jäänud. See oli minu varandus, mis vajas ainult realiseerimist, mis siis, et mitte tüdruku, vaid poisi näol. (lk 12)
- Salme Reek, intervjuu: Toomas Lõhmuste, "Vastab Salme Reek", Teater. Muusika. Kino 8/1987, lk 5–16
- Juhan Liiv [on] eesti valuluule ehedaim ja ürgseim kehastus.
- Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021
- Tippspordis ei ole ruumi iga päev mõelda sellele, et siit või sealt kuskilt valutab. Nüüd on aeg ennast veel tugevamini suruma hakata, muud valikut väga pole.
- Eva-Lotta Kiibus, intervjuu: Anu Säärits, "Vanad uisusaapad nurjasid Kiibuse OM-hooaja ettevalmistuse", ERR, 15.09.2021
- Naised lasevad oma sääri vahatada, kuna mood seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli valu, mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 mesilast, piinav. Pange rumeenlannast kosmeetiku asemele Gestapo agent. Pange ilusalongi boksi asemele vangikong. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti piin. Me kaldume ilu nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge. (lk 126)
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
- Mõne hetke pärast olid juhtunu ning imelikult tuttav naeratus Helenil meelest läinud. Alles oli vaid valu jalas. Tuleb vist röögatu sinikas, aga see pole eriti ohtlik. Tohutult vähe sellest, mis valu teeb, on tõeliselt ohtlik, ja vastupidi: tõeliselt ohtlik annab endast harva tuntavalt märku. See toimib vaikselt, ja kui omadega valmis saab - kui sa oled tühjaks õõnestatud ja nii palju kahjustatud, et pääsu enam pole -, alles siis tekivad sümptomid ning sa adud, et sind on tabanud miski, mille suhtes oleksid pidanud valvas olema. Aga kuidas, kui sul polnud õrna aimugi -?
- Radioaktiivne kiirgus. Ideed, tegemised ja inimesed, milles sa olid nii kindel, et isegi ei märganud neid - otsekui rajaneks maailm paratamatult ning iseenesestmõistetavalt nendel, kuid tegelikult oli asi risti vastupidi, nii et nad hävitasid toda maailma, ja sealjuures mingit häiret andmata -
- Nii kaua, kui valus on, mõtles ta, on kõik korras. Alles siis, kui valu enam ei ole, olen ma ohus, sest kui valu lakkab, kaotan ma valvsuse. Kõigist valudest kõige reetlikum on valu, mis kunagi ei alga.
- See, kes oleks saanud sel hetkel - kui ta longates edasi bussiterminali poole kiirustas - näha, mis tema peas toimub, oleks näinud inimest, kellele valu oli turvatunde allikas. Pelutav? Kindlasti. Tavatu? Kes teab. (lk 23)
- Maria Küchen, "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002
- Sulgesin silmad ning nägin väikesi valgusesähvatusi. Need meenutasid mulle mesilasi. Kord nägin suurt hulka mesilasi reas lendamas. See oli nagu piits. Sellest ajast, kui ma armusin, piinasid mind peavalud, silmad kipitasid, kurk valutas pidevast soovist nutta, niuded valutasid kahe mehe armastamisest — olin ju kahe terve mehe armastatu. Mesilased püsisid kogu aeg mu silme ees. Kujutlesin, et nad piitsutavad kergete juhuslike torgetega mu keha. (lk 24)
- Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26
LuuleRedigeeri
Külmand on maa - ja viisteist rasket talve
seal nõmmel kevadeks on üle läind;
truu on see hing, mis hoiab mälusalve,
kui on nii mitmest valust läbi käind.
...
Ei mälestustel igatseda lasta,
ei vallu sukelduda söanda meel —
kui end kord jumalikku ängi kasta,
kuis sallida siis ilmakära veel?
- Emily Brontë, "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180
Ei valust me enam räägi,
ei räägi ma, ei sa.
Ah, teda on küllalt, küllalt,
mis tast veel rääkida!
- Juhan Liiv, "*** Ei valust me enam räägi" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 202
Seisad kesk võõrast tuba
see kutse veres ja luus
mis kõik on olnud juba
ainult valu on uus
juba tead neid sõdu ja katke
juba oled kõlkunud puus
see tõde kui köis ei katke
valu on alati uus
- Jaan Kaplinski, "Namib Kalahari" kogus "Tolmust ja värvidest" (1967)
Võibolla vares tahaks olla kivi.
Tõesti tõesti kuidas võiks ma teada
sipelga imestust kui ilm on ilus?
Kas kivi kui ta valutab
tunneb ennast nagu süda?
- Ilona Laaman, "Armastades", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7
Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga valus
keegi oli mul, kes minult andeks palus
tal oli põhjust, see oli valus
- Jaan Tätte, "Ilus hetk"
