Hetk ehk silmapilk ehk moment ehk viiv on tavakeeles täpselt määratlemata lühike ajavahemik, mida neuropsühholoogias mõistetakse kui subjektiivset oleviku tunnetamiseks vajalikku ajavahemikku, mida inimene väljendab sõnaga 'nüüd'.

Proosa

muuda
  • Igal oma kestvuse hetkel on loodus kokkukuuluv tervik; igal hetkel peab iga üksik osa temast olema selline, nagu see on, kuna kõik ülejäänud on sellised, nagu nad on; ja sa ei võiks ühtki liivatera kohalt liigutada, muutmata seeläbi, vahest sinu silmale nähtamatult, midagi kõigis tohutu terviku osades. Aga iga selle terviku hetk on määratud kõigi möödunud hetkede poolt ja määrab kõik tulevased hetked; ja sa ei või praegusel hetkel ühegi liivatera asukohta teisiti mõelda, kui see on, olemata sunnitud kogu minevikku kuni üles määramatuseni ja kogu tulevikku kuni alla määramatuseni teisiti mõtlema.


Draama

muuda
  • [Faust:] "Siis vôin ma öelda kaunil hetkel:
veel viibi, ilus oled, viiv!"

Luule

muuda

Luurab igavik seinte taga.
Illusioonide upud voos.
Hetki sinuga siiralt jagab
Saaroni Roos.

  • Paul Viiding, "*Minu toakarbi luitund tapet...", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 268


Loen hetki abituna aja ohus:
neid kukub kaduvikku marja järgi mari.
Pilk jälgib selgapöörnud Päevatari.
On õhtu. Aruand. Kas lõplik kohus?


Ei ole halvemaid, paremaid aegu,

on ainult hetk, milles viibime praegu.


Olgu elu või lõpmata pikk,
ühte hetke on valikuks vaja.
See hetk on tulles nii harilik,
et hirmugi pääle ei aja.


Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga valus
keegi oli mul, kes minult andeks palus
tal oli põhjust, see oli valus
...
Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
mina magasin ja tundsin pead mul silus
Sinu käsi, see oli ilus

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel