Liiv on teraline materjal, mis koosneb peentest mineraalsetest osakestest.

Erinevad liivad
Amaldus Nielsen, "Inimesed rannal" (1894)
Frederick Remington, "Kaart liival" (u 1905)
Clarice Beckett, "Märg liiv" (1929)
Averil Burleigh, "Liivaluited" (u 1930)
Michèle Battut (* 1946), "Meri Uruguais", s.d.

Piibel

muuda


  • Sina ise aga oled öelnud: Ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!
    • Esimene Moosese raamat 32:13, Jaakobi palve


  • "Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk."

"Kalevipoeg"

muuda

Isa hauasta küsima:
"Kesse liigub peale liiva,
Kesse astub peale haua?
Sõmer kukub silma peale,
Kruusi langeb kulmudele."

Proosa

muuda
  • Mida väiksem on liivatera, seda kindlamalt peab ta end maailma keskpunktiks.




  • Nagu eremiit kõrbes oli ta liivale kirjutanud, isegi naerdes võimaluse üle, et tuul kord ta kirjale kogunenud liiva laiali ajab, nii et see jälle loetavaks saab. Ja et siis juhtumisi tuleb keegi, kes seda kirja loeb.


  • "... poisipõlves olin ma kusagilt kuulnud, et kui kirjutada oma salasoov mõõna ajal liivale, siis tõusulaine haarab selle kaasa... Mõistagi - mis on mere käes ühe poisikese soovi täita!"
"Noh," küsis evenk teadjatoonil, siiski nagu huvi varjust, "kas täitus?"
"Enamasti ikka täitus," vastab tema. "Veega."


Luule

muuda

Igav liiv ja tühi väli,
taevas pilvine;
jõuan tulles metsa äärde,
tuleb nõmmetee.

  • Juhan Liiv, "Sügise" (1903), rmt: "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 86


Üle heliseva luiteliiva
keerleb kajakate legendaarne lend.
Üle virvendava, valge liiva
matkan ma, käekõrval väike vend.


Ei riiva mind kõduingel
ka sügava liiva all.
Mu hingetõmbed on pikad,
ma magan kui metall.

  • Heiti Talvik, "Magaja" kogust "Kohtupäev" (1937)


Liivale ei jää jälgi,
    liivale ei kasva rohtu,
         liival ei püsi prahtki paigal.
Liiv on ikka puhas
       nagu lapse hing,
             valge lõuend,
               millel elu pole veel ilmutanud oma jälgi.

Kaks kiiresti kattuvat jälge liival ei kohtu kunagi.
       Marseille’is maalib kunstnik liivale.
             Möödujad peatuvad ta juures.
                 Nad mõtlevad ta vaesusele.
                    Kes kaastundes,
                        kes kahetsuses,
                           kes kasvõi kasvavas kahjurõõmus,
                              kes paratamatus parastuses,
        nii kuidas keegi parajasti teab ja heaks peab.
Vaesed mõtlejad!
       Kui te teaksite, mis maalija teist mõtleb...
             Tema mahutab oma mõtted maalidesse,
                     aga neid ei oska te lugeda.
Merelt tuleb meeletu tuul
         ja külvab pildid igasse külge.

  • Artur Alliksaar, "Kas liiv on viive kaasa viiv?" kogus "Päikesepillaja" (3. tr, 1997), lk 73


Mul ei olnud palju sõpru, liivakuhjast sõber sai;
keset imekitsast aeda silmaring mul küllalt lai.

  • Ilmi Kolla, "Mudilasena", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 19


Liiv pole armastus ega aeg,
liiv on peegel.
/---/
Tarna ja mändide mõrad liivapeeglis -
on tekkinud aeg, armastus
alustanud oma teed.
Sinuski, hallkollases,
süttib hellkollane leek.

  • Mats Traat, "Lutepää", rmt: "Eesti looduslüürikat" (1980), lk 100


laulev liiv ja soolane valgus
sõrmiti koos siin ots ja algus

said selle elu endale kanda
käid mööda piiri käid mööda randa

laine ees liiv ja laine peal tähed
kust sa kord tulid sinna kord lähed


kes valetas et igal uksel ees on haak ja riiv
kes valetas ei teada saa kõik mattis ajuliiv

liiv mattis pidas jutluse ja puhkab väsimust
poollämbund liivalõvi pääs on kümme küsimust

  • Juhan Viiding, "*** mu lemmikaastaaeg on öö mu lemmiklill on lill" kogus "Detsember" (1971), lk 18


Ei tule und
ei tule und
õrn Morpheus
mil lööb see tund
kui sinu uneliivad
mind enesega viivad

  • Reet Sool, "Õrn Morpheus" samanimelisest kogust (2007), lk 9

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel