Vesi ehk divesinikmonooksiid on toatemperatuuril vedel aine, mida esineb Maal suurtes kogustes, kuid just suurtes kogustes ta ohtlik ongi. Samas on vesi ka eluks hädatarvilik, eriti mõõdukalt puhas vesi. Küsitluste andmetel pooldavad mitmed poliitikud divesinikmonooksiidi keelustamist.

Vesi
Vee allegooria. Giuseppe Arcimboldo, 1566
Hans Andersen Brendekilde, "Sula" (1895)
Anna Sahlstén, "Runni kaevul" (1898, Runni on kuulus Soome tervisveeallikas)

ProosaRedigeeri

  • Ilusa värske jume tagab kõige paremini harjumuspärane pehme vee kasutamine, kõigi ärritajate hoolikas vältimine, nagu karm tuul, tolm, suits, kõrvetav päike ja koldekuumus; range tähelepanu toitumisele, korrapärane puhastus, millele järgneb hõõrumine, sage vannivõtmine ja igapäevased harjutused, mis on piisavalt energilised, et ajada higistama, mis puhastab süsteemi, viies sellest välja pahaloomulised nõred, ning suurendab märgatavalt naha sära. ("Tualett", 1. ptk, "Jume")
  • Kõik stimuleerivad määrded on juustele kahjulikud; neid tuleks lõigata kord kahe kuu takka; nende puhastamiseks pole midagi paremat kui vahule löödud muna, mis on hõrutud juustesse ning pärast leedriveega maha loputatud; kuid kõigiks puhtusetarveteks sobib puhas pehme vesi, mis on juustele palju parem kui tavaliselt ette kujutatakse. ("Tualett", 2. ptk, "Juuksed")
  • Miski ei mõjuta daami väljanägemise elegantsi ja peenust rohkem kui õrnad käed, ja on hämmastav, kuivõrd suurel määral saab igaüks kohase hoole ja tähelepanuga neid parandada. Igal võimalusel tuleks kanda kindaid ja need peaksid kindlasti olema tallenahast. Siidkindad ja käpikud võivad olla küll kenad ja maitsekad, kuid ei täida kaugeltki sama eesmärki. Käsi tuleks korrapäraselt pesta leiges vees, kuna külm vesi muudab nad kõvaks ja paneb nad pragunema, kuum vesi aga ajab nad kortsu. Kõigi tindi jms plekid tuleks eemaldada otsekohe sidrunimahla ja soolaga; iga daami tualettlaual peaks olema selleks otstarbeks valmis pudel selle seguga. ("Tualett", 4. ptk, "Käed")
  • Imaam Džafarilt küsiti, mis maitse on veel.
"Elu maitse!" vastas ta.

LuuleRedigeeri

 Vett vedama ei saagi minna keegi,
 vett lihtsalt pole
 nii külmal ajal. Ära parem teegi.
 Kui saad, siis ole.


Kogu tema luule,
kogu tema kogu
on nii habras, et...
    
läbi elutuule,
keset udukogu
joon ma seda nagu
väga puhast vett.

  • Juhan Viiding, "Kogu tema luule" - kogust "Tänan ja palun" (1983)


VanasõnadRedigeeri

  • Ega võõra silma tule vett.
  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett.
  • Kevadine vesi tark, sügisene loll.
  • Kõik pilved ei anna vett.
  • Külm teeb vete üle sillad.
  • Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks.
  • Millal savine vesi selgeks saab?
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas.
  • Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam.
  • Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
  • Tuli tõuseb, vesi vajub.
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
  • Tuul toonud, vesi viinud.
  • Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk.
  • Vagas vees enam mutikaid kui käredas.
  • Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi.
  • Varga vargus kaob kui vesi sõelast.
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada.
  • Veel ei ole oksa, lainel latva.
  • Veri paksem kui vesi.
  • Vesi ikka vesi, veri veri.
  • Vesi jääb veeks, vili väeks.
  • Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Vesi vaese piima jätk.
  • Voolas vesi ei lange ikka merre.
  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi perse külge puutub!
  • Ära kanna vett merre!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel