Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel ilmnev nähtus, mille käigus moodustuvad leegid ning eraldub valgust ja soojust.

  • Nõnda on peaaegu kõik matkimine. "Pärsia kirjade" mõte tuli "Türgi salakuulajast". Boiardo matkis Pulci, Ariosto matkis Boiardo. Kõige algupärasemad mõistused laenavad üksteiselt. Miguel de Cervantes tegi oma Don Quijotest narri; kuid öelge, on's Orlando midagi muud? Oleks raske otsustada, kas rändrüütlid muutis naeruväärsemaks Cervantese groteskne pilt või Ariosto külluslik kujutlusvõime. Metastasio võttis suurema osa oma oopereist meie Prantsuse tragöödiatest. Mitmed Inglise kirjanikud on meid kopeerinud ilma seda sõnagagi mainimata. Raamatutega on sama lugu kui tulega meie koldes: me läheme naabri juurde süte järele ja süütame tule, kui naaseme koju, anname selle siis edasi teistele ning see kuulub kõigile.
    • Voltaire, "Filosoofilised kirjad": "XII kiri: Hr Pope'ist ja teistest kuulsatest poeetidest" (1756)
DiGrease's Buffoon Theatre tuleetendus Pärnu hansapäevadel 2013. Ärge seda kodus katsetage.

VanasõnadRedigeeri

  • Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud.
  • Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits.
  • Kelle tubakas, selle tuli.
  • Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld.
  • Kes külje kõrvetanud, tunneb tule.
  • Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat.
  • Kus tuld, seal suitsu.
  • Kus vähe tuld, seal palju suitsu.
  • Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua.
  • Mis viga tuld teha, kui tunglad ees.
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas.
  • Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease.
  • Piipu valva nagu varast öösi, - muidu riisub su puupaljaks.
  • Pisike säde teeb suure tule.
  • Suits ei tõuse ilma tuleta.
  • Süsi hakkab söest.
  • Tulel lai käsi, veel sügavam vagu.
  • Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks.
  • Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat.
  • Tuli kõige peremees.
  • Tuli tõuseb, vesi vajub.
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel