Ivar Ivask
Ivar Vidrik Ivask (17. detsember 1927 Riia – 23. september 1992 Fountainstown, Iirimaa) oli eesti päritolu USA luuletaja ja kirjandusteadlane.
"Elukogu"
muudaIvar Ivask, "Elukogu", 1978.
Vanadus veab alla minu käsi.
Nad jäävad ripakile väsinult,
kaks kellapommi roosidega kellalt.
Ning kärbes tiksub vastu aknaruutu.
Leib lõhnab kõrbend kapsalehel
asjata.
- "Aastad", lk 14
Kepi najal metsateel.
Surm tuli vastu, vikat seljas.
"Jõudu tööle!" — "Jõudu tarvis!"
teineteisele andsime teed.
Kepi najal metsateel.
- "Kohtamine", lk 15
Ma sündisin Küti märgi all,
seeparast mõistan imehästi
nii jahimehi kui ka kalureid.
See üksildus, mis laiub nende ümber,
see rippumatus igast külast, talust
on kaasa antud mullegi.
Silm silma vastu seista iseendaga
ning tumma teisikut ambuda.
- "Sünnitäht", lk 16
Vihm saabub nagu hea aednik varahommikul
ning nopib lilli oma pajuvitsakorvi.
Mis õitevihma mahub saju kiirtekorvi,
mil sangaks kaardub tugev vikerkaar!
- "Vihm saabub nagu hea aednik", lk 18
On valgete klaaride sära küll vilus
nii puhas kui pilvede peegeldus jahe.
Ja kõrvits on kuu, mida laps aina silus,
kui kurgede itk hajus laulmisest kähe.
- "Sügisene lapsepõlv", lk 26
Ligunud sammal ja vibalev kuusik,
turdunud säärikuis küürus vaid kõnnid.
Korvis sul karvalauk, krõmpsik ning pilvik,
kõrvus veel kõlamas metspüü hüüd.
Kuhu nüü?
Kukeseen või härjanina — ükstapuha!
Lepad astuvad lähestikku,
sügise sügavust loodib ämblik,
omaette lõkendab loorik.
Ilm on nii mõttes, mõtlik ka sina.
Maailm on murumuna sinu teel.
- "Seenelkäik", lk 27
See kõik oli igiammu vananend
iganend viis mis kõmab veel kõrvus
tänagi lennates osariikide vahel
indiaanlaste saadikuna sürrealism
laudkonna vestlusile viuhti
oled seal ja juba naasnud lapsepõlve
pihlaka alla undavate rehepeksumasinate
valdusse kus langevad tähed kastavad
oma laupu meie talu tiiki
- "*Nukralt jättes kurakäele neid põlde...", lk 29
