Ava peamenüü
Peenleib

Leib on rukki- või nisu- (harvem muust) jahust valmistatud tainast küpsetatud toit.

  • Agan leiva jätk, humal õle jätk.
  • Agan leivajätku, humal õllejatku.
  • Aganik on kevadine leivakast.
  • Aganik peab kehva aitama.
  • Amet ei küsi leiba.
  • Amet kõik, mis leiba annab.
  • Ametmees leiab leiba igal pool.
  • Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa).
  • Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi.
  • Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud.
  • Ega sõda soola, leiba too.
  • Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud.
  • Ei ole töid, ei ole leiba.
  • Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib.
  • Ette söödud leib on kibe.
  • Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja.
  • Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!
  • Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
  • Kel amet, sel leiba.
  • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
  • Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab.
  • Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse.
  • Kes tööd teeb, leiba leiab.
  • Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit.
  • Kosuta põldu, siis annab leiba.
  • Kui kõht täis, ei maitse leib.
  • Kui küüt kurdab, on leib otsas.
  • Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
  • Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog.
  • Kui töö lõpeb, lõpeb leib.
  • Külaleib magusam kui oma.
  • Küll leib saab sööja, sai sõtkuja.
  • Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua.
  • Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku.
  • Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
  • Leib vaese sai.
  • Leib vanem kui meie.
  • Lihata võib elada, ei leivata.
  • Linna saia sarved paistavad silma.
  • Luu liha valijale, koor leiva algajale.
  • Magades ei leia keegi leiba.
  • Mesileib minnes, saiakakk saades.
  • Mida higisem nahk, seda magusam leib.
  • Mida madalam maja, seda magusam leib.
  • Oma leib kõige magusam.
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab.
  • Oma teenitud leib on magus.
  • Oma teenitud leival on saia magu.
  • Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba.
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti).
  • Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda.
  • Parem kooruke huule käes kui kakuke tuule käes.
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib.
  • Parem paluke leiba kui paha sõna.
  • Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel (EVS)
  • Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
  • Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba.
  • Pisut lapsi, palju leiba.
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.
  • Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba.
  • Saia ei saja taevast maha.
  • Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta.
  • Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata.
  • Sepik sööb vana leiva ära.
  • Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine.
  • Soojalt suhu, palavalt parda.
  • Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib.
  • Sool, leib teeb paled punaseks.
  • Tee tööd higiga, sööd leiba himuga!
  • Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
  • Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks.
  • Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane.
  • Tühi kõht teeb leivale saia magu.
  • Usinus toob leiba, laiskus nälga.
  • Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog).
  • Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks.
  • Varastatud leival veri sees.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Virk käsi leiab igal pool leiba.
  • Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib.
  • Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema.
  • Võõra leib valus süüa.
  • Võõral laudil leib kõrges.
  • Ära laida leiba ega kiida kõhtu!
  • Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud.
  • Ühe surm, teise leib.

Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929


Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel