Köömned

Harilik köömen (Carum carvi) on sarikaliste sugukonda köömne perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim, mille aromaatseid seemneid nimetatakse köömneteks. Köömneid kasutatakse maitse- ja ravimtaimena.

Õitsev köömen
Köömneseemned

PiibelRedigeeri

Tilli ju ei peksta pahmareega
ja köömnete peal ei veeretata vankriratast,
vaid tilli klopitakse kepiga
ja köömneid vitsaga.


  • Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest - õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale!


LuuleRedigeeri

/---/
Tuli meelde sädeledes ühe tunni kild
 - Sest see väike hõbesõrmus oli armusild -:

kuidas kummelist ja köömnest lõhnas öine ait,
valgepäine neid ta ligi, liigutusest vait,

oli nõnda tasane ta kallistuste all,
viimaks võttis sõrmuse ja sõrme surus tall'.
/---/

  • Marie Under, "Valge lind", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud Karl Muru. Tänapäev 2006, lk 286-288


Köömnepuhmas üle põlluraja
peened oksad kohevile ajab.
Muti muldse katusega maja
mustendamas keset kummeleid.

  • Milvi Seping, "Põlluteel" (1959), kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 54

ProosaRedigeeri

  • Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada.
"Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "Köömned armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke ubalehe ja palderjani peale silmad lahti." (lk 97)


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel