• Mis oleks üllam - vaimus taluda
    kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
    või, tõstes relvad hädamere vastu,
    vaev lõpetada?


  • Saatus segab kaarte ning meie mängime.
    • Das Schicksal mischt die Karten, und wir spielen.
    • Arthur Schopenhauer, Aphorismen zur Lebensweisheit, Insel Verlag, Frankfurt/M., Leipzig, 1976, lk 198
  • Võid joosta kaugele, võid kasutusele võtta oma väikesed ettevaatusabinõud, kuid kas sa oled tõepoolest pääsenud? Kas sa üldse suudad kunagi põgeneda? Või on tõde see, et sul ei ole jõudu ega kavalust end saatuse eest peita? Aga maailm ei ole väike, sina oled... ja saatus võib sind igalt poolt leida.
  • Õige või vale, aga see, mida inimeste kohta öeldakse, on nende elus, eriti aga nende saatuses, sageli niisama tähtis kui see, mis nad teevad.
  • Kuslap seisab pisut eemal ja on valmis kuulma niihästi jumala kui inimeste sõna. Temast on kaugel kõik maised ihad, tema meelde tärkab aeg-ajalt ainult homse päeva tööplaan. Tema ei nõua oma saatuselt muud midagi, kui aga tulev päev oleks eelmisega samane. Ja saatus omalt poolt ei paku talle ka midagi, vaid laseb teda sammuda vaikselt oma kitsast rada, nagu neid palju sammub. Mis läheb see Tiuksule korda, et keegi kahisevas siidseelikus kirikusse tuli ja tema punapealine koolivend sellele neiule õieli kaelal järele vahib.


Meie saatus on püsida tüüril
kõigi lootuste avariiski
ja tõdede vankuval müüril
meelt heita – ning elada siiski.


  • Doktor Vlach räägib alati, et hajameelsuse kõige karistusväärsem vorm on see, kui inimesed unustavad elust rõõmu tunda, kui nad võtavad saatuse kuninglikke kinke vastu veendumuses, et see on enesestmõistetav.


Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht.
See, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht.


  • Inimene on saatuse tööriist, mõnikord üsna nüri.


Näed, keset mu kätt, peopesal
jooksevad jooned.
Ma tean, et siin on elujoon,
südamejoon, mõistusejoon.
Ma ei taipa sellest asjast tuhkagi.
Ma ei oska neid lugeda.
Aga kui sellesse uskuda, tähendab see, et
minu peopesal on koht
minu sõpradel, kes on surunud minu kätt.
Siin on minu suuremad üleelamised,
kõik, mis minuga juhtus...
...
Võta mul käest kinni...
Kui uskuda, et kõik need jooned ja liinid pole juhuslikud, siis nende keskel võib
leida üles selle aasta, päeva ja tunni,
mil ma sündisin.
Minu kodulinna.
Minu esimesed sammud.
Minu vanemad...
...
Siin on palju läbielatut, ja nagu räägitakse,
on nende joonte seas ka tulevik.
Aga kui see on nii,
siis kuskil nende joonte keskel oled ka sina.
Ma ei oska neid jooni lugeda.
Näe, siin nad on,
Siin ja siin.
Võta mul käest kinni.


AllikataRedigeeri

  • Saatus juhib seda, kes allub, ja tirib vägisi seda, kes ei allu.

VanasõnadRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel