Arst ehk tohter on inimene, kes ravib teisi inimesi. Tänapäeval teevad arstid seda üldjuhul, parandades organismis haiguste või vigastuste tõttu tekkinud talitlushäireid või aidates neid ennetada teaduslike meetodite ehk meditsiini abil. Teisi loomi ravib tavaliselt loomaarst ehk tõpratohter.

Ilja Repin. Kirurg Jevgevi Pavlov operatsioonisaalis (1888)
Jan Steen. Arsti visiit. ~1660
  • Kui oleks nii, et arst peaks vastutama iga haige elu eest, siis ei oleks meil üldse arste.
  • On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma tean. Nii küllap ongi, et arst on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. See on kogu ravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial vigu teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste majades, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna häbiks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.
  • "Arvan, et ma kuulsin kedagi mainivat sellist sõna nagu "arst"," ütles koer. "Ma ei tea, mis see arst on."
"See on keegi, kes teeb teiste inimeste kehad terveks," seletas Joy. "Parker sai vigastada."
"Ah soo," vastas koer, "või selles on asi. Niisugune mõiste on meil ka olemas, aga meil käib kõik kahtlemata teistmoodi. See on lausa hämmastav, kui palju ühesuguseid tulemusi on võimalik saavutada sootuks erinevate meetoditega."


  • Tuleviku arstid ei anna ravimit, vaid õpetavad patsienti kandma hoolt inimkeha eest toitumise ning haiguste põhjuste ja ärahoidmise teel.
Võib-olla leitakse isegi vanaduse pisik. Ma ei ennusta seda, kuid võib-olla saab pikendada inimelu loomade elu arvelt.
Kirurgia, toitumine, antiseptikud - need kolm on tulevikus inimkonna tervisele eluliselt tähtsad. Haiguste probleemide kallal pole kunagi juurelnud nii palju võimekaid aktiivseid mõistusi kui praegu ning kõik nende avastused kalduvad ühe lihtsa tõe suunas - et loodust ei saa parandada.


  • Dr. Feltham: Miks on nii, peainspektor, et kõige hullemad patsiendid on arstid?
  • Kukulinn ja ta elanikud olid nalja märklauad, ükstükk juba sellepärast, et tal nii tore nimi oli. Räägiti linna lossidest, uulitsatest, "vurledest", alevi ja südalinna rahvast. Linnas oligi ka midagi, mida terves vallas mitte: käekatsujad, roosi ehk elitingi sõnade mõistjad, kupulaskjad, nikastuse-arstijad ja jala lahasse panijad. Linna arstid olid otsitud, aga muidugi ainult üksi sel korral, kui häda majas oli.
  • Saturnin tahtis teada, kas härra doktor tuleks vaatama, mis lahti on, kui keegi hakkaks vastuvõturuumis revolvrit paugutama. See küsimus viis õe mõnevõrra segadusse, kuid ta arvas, et niisugusel juhul doktor kindlasti tuleks. Saturnin küsis, kas annaks seda asja ka teisiti seada, ilma tulistamiseta. Õde teatas, et tema võiks doktori lihtsalt siia kutsuda. Saturnin tähendas, et see oleks tõesti kõige parem, kui õde doktori lihtsalt siia kutsuks.


"Ta sureb! Vett.." Siis arst ja kanged rohud...
Ah, milleks kõik see jant, kui Looja mõistab kohut!


AllikataRedigeeri

VanasõnadRedigeeri

  • Aeg aitab arstida.
  • Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
  • Ikka abi saab, kui arstitakse.
  • Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel