Anna Haava
Anna Haava (sünninimega Anna Rosalie Haavakivi; 15. (vkj 3.) oktoober 1864, Pala vald, Kodavere kihelkond, Tartumaa, Haavakivi talu – 13. märts 1957, Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
Kanarbikus kasvasin,
sambla süles sirgusin,
kaste külm mind kaisutas,
pilve puhkel paisutas:
olen nõmmelill. (…)
Ei või õnnel hõisata
ega leinal laulda ka:
olen nõmmelill.
- "Nõmmelill"
Anna andeks, anna andeks,
et armastan sind, –
et ainumalt sinule tuksumas rind!
Ei iialgi loota küll tohi vist ma,
et sina mind, armas, võiks armasta’ ka…
- "Anna andeks"
Järv leegib eha paistel
ja hiilgab ta kui kuld –
ja järve taga metsas
on näha õitsituld.
- "Järv leegib eha paistel"
Sa ole suurem kui su saatus
ja kõrgem kõigist ohtudest;
su tiibu, mis sind kõrgel’ kandvad,
sa ära heida enesest.
- "Sa ole suurem kui su saatus"
Meie ei taha olla, ei ole
vaikiv, ununev lehekülg
aegade-raamatus:
m e i e o t s a e t t e o n k i r j u t a t u d
e l u s õ n a!
- "Meie"
Ei saa mitte vaiki olla,
lauluviisi lõpeta’;
vaikimine oleks vale,
sunniks südant lõhkema.
- "Ei saa mitte vaiki olla"
