Kuld

Väärismetall

Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79.

Sünteetilised kulla kristallid

ProosaRedigeeri

  • Ta kutsus Porthose käeviipega kohale ning näitas talle avaust ja treppi. Mõlemad mehed vaatasid teineteisele kohkunult otsa.
"Kui me ihkaksime ainult kulda," sosistas d'Artagnan tasakesi, "siis oleksime nüüd eesmärgile jõudnud ning võiksime surmani rikkust nautida."
"Kuidas nii?"
"Kas te ei mõista siis, Porthos, et kõigi oletuste kohaselt viib see trepp kardinali kuulsasse varakambrisse, millest nii palju kõneldakse, ja meil poleks vaja muud teha, kui trepist alla minna, mõni varakast tühjaks teha, kardinal luku taha panna ja kaduda, viies kaasa nii palju kulda kui jõuame. Lükkaksime selle apelsinipuu oma kohale tagasi ja keegi ei tuleks meilt iial küsima, kust me oma varanduse oleme saanud. Isegi mitte kardinal."
"See oleks ilus saak sulidele," ütles Porthos, "kuid kahe aadliku poolt oleks see minu arvates vääritu tegu."
"See on ka minu arvamine," ütles d'Artagnan, "seepärast ma ütlesingi: "Kui me ihkaksime ainult kulda." Kuid me ihkame siiski midagi muud." (lk 851)
  • Nood valitsevate võimukandjate vastu nii aupaklikud isikud oleksid teinud suured silmad, kui keegi oleks öelnud, et nad on kehtiva maailmakorra ohtlikumad vaenlased kui reetlik türklane või mässav talupoeg; sukeldunud ühepäeva pisihuvidesse nagu teisedki omataolised, ei aimanud nad, missugune purustav jõud nende kullakottides peitub. /---/ Kellakumin, bombardiiride kõma, tantsisklevad ratsud, alasti või brokaati mässitud naised — see kõik on teiste osa, nende osaks on häbiväärne ja taevalik, avalikkuse ees põlatud, salamisi jumaldatud ja hellitatud aines, sarnane varjatud kehaosadele, millest räägitakse vähe, aga millele mõeldakse alatasa, see kollane substants, milleta proua Imperia vürsti sängis oma reisi ei ava ja monsenjööri mitra kalliskivideta jääb, — Kuld, mille puudumine või küllus otsustavad, kas Rist läheb sõtta Poolkuu vastu või mitte.


  • "Igaüks peaks Jeesukesele midagi kinkima," ütles Yerko. "Isegi kuningad. Vaadake, siin ongi kolm kuningat; kroonid tegin ma ise. Kas teate, mida nemad kingiks tõid?"
"Esimene annetas kulda," vastas Darcourt Petlemma sõime poole pöördudes.
"Jah, kulda; ja te peate mu õele raha andma - mitte palju, vahest veerand dollarit, või muidu ei räägi kaardid tõtt. Aga kuld polnud kõik. Teised kuningad tõid kingiks puhast siirupit ja sürri." (lk 221-222)

VanasõnadRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel