Liepa Rūce

Liepa Rūce (sündinud 25. aprillil 1989) on läti luuletaja.

Luule

Sihiga ja sihita nahale
veetud armikirjad
nagu mänguruudustik,
kus alati
viik.

• Liepa Rūce, "*Sihiga ja sihita nahale...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 191

Ma olen see, kes ootab isegi siis,
Kui viimane buss kipub käest lipsama.
Mu lumetuisud hulguvad ekseldes
Üle tänavate, majade ja telefoniputkade,
Millest keegi pole kunagi proovinud sulle helistada.
Mu jalad on märjad, sa ikka veel häbened,
Püüan veel mõistatada, miks ja mida ma ootan.

• Liepa Rūce, "*Ma olen see, kes ootab isegi siis...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 192

Märkamatult,
nagu teisedki
ajab maa sisse
esimesi pehmeid juuri
see puu.

Märkamatult
hakkab puu heitma varju
igas suunas korraga.

Vaheokstele punutud pesades
kuivetuvad linnud
tühje mune haududes.
...
Varsti, kui oleme jälle siin,
saame vaadata lehestikku,
mis esmalt mustub,
siis lubjastub ja mureneb.
Näeme oksi, mis
kuivavad nagu nabanöörid ja
kukuvad ära.
Pinnuline tüvi
praksatab lõhki.

Sest hetkest saavad kõik me sõnad
ääreni täis
ja peab vaikima,
sest ei suuda ei tõsta
ega hoida

Siis oleme näinud
väikest poissi
puu seest väljumas.
Puud väljumas
väikesest poisist.

• Liepa Rūce, "*Märkamatult...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 193-194

Leban rööbaste vahel ja luban endast üle kihutada,
raudsed vagunid õõtsuvad puusadel,
mu hääl sumpab mööda rongi paksu kõhunahka,
seepärast söandan laulda.
Ma tean, et esimeses vagunis näeb tsirkuseelevant und,
kuidas kimab üherattalisel mööda savanni,
järgmises osaleb minu ema teetseremoonial
väljamõeldud maa kassinäolise imperaatori juures
ja kardab endale peale ajada.
Kolmandas otsib kuidagi sisse lipsanud mesilane
väljapääsu, et aasale naasta.
Neljandas küürutab minu isa nurgas, kujutab end küüditatuna,
nutab, kaebleb, mõnuleb.
Siis koorem kuivi kasehalge, kõigepealt tunnen lõhna, siis läheb saepuru
silma.

• Liepa Rūce, "*Leban rööbaste vahel ja luban endast üle kihutada...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 195

Te olete külmad ja kaamed selle vildaka päikese all, tolmune on teie nahk.
Teie pilk, mu kallid, on ähmane, väsinud,
te olete pragunenud vaasid, kus saab hoida vaid kuivanud lilli.
Kõik on paatunud, mis eal teiega toimunud,
teie aeg ei voola kuhugi.

• Liepa Rūce, "*Te olete külmad ja kaamed selle vildaka päikese all...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 196

Linn koltub nagu hambad,
Mahlakas pimedus katab kuriteopaigad ja laste mänguväljakud.
Haavad on silmad,
Ka liivatormi ajal maa neid ei sule.
Aina punetav kustumatu tühjus piilub meid.

• Liepa Rūce, "*Linn koltub nagu hambad...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 197

Mitte minu nahk,
vaid ema ja isa nahk.
See meie ühiste laste nahk,
seega mu mehe esivanemate nahk.

Selle piimvalge lina sisse mähkun —
hernehirmutis tontlik kadrisant.

• Liepa Rūce, "*Mitte minu nahk...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 198

Ma ei kohtu enam vanade sõbrannadega, aga
aeg-ajalt näen aknast -
ta möödub mu majast;
keerab päikselisel metsarajal koos koeraga
vaarikapuhmade taha;
väljub väikesest poekesest Avotu tänaval;
tantsib keset mu tuba või
hüpleb diivanil täiesti äranutetuna.

• Liepa Rūce, "*Ma ei kohtu enam vanade sõbrannadega, aga...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 199

Me oleme inimkehadesse vangistatud varblased,
meie armastus on äkiline ja häälekas,
täiest kõrist laulame ja nutame,
hällitame lapsi kohevaks klopitud pesades.
Ei ole juhus, et inimene on kõigesööja,
sest seda on ka varblane.
Inimene nopib tarkust tähistaevast.
Lind nokib teri.

• Liepa Rūce, "*Meie seltskonnas kõik alati...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200

Läti Kultuuriakadeemias
vastuvõtukonkurss õppekavas
kojamees.
Ehk on tulnud hetk,
mil ka mina võiks tõusta
akadeemilisel karjääriredelil
katuselt lund lükkama.

• Liepa Rūce, "*Läti Kultuuriakadeemias...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 201

III
Vikerkaare täisring tiirleb ümber enda
Raske sõrmus vihiseb kui piits
Maandumisel rebib hoovi pinnast
Seebimullides
Bensiiniloikudes
Plekitükkidel
Sinikates
Punetustes
Kõiksuses
Rebib meid vormist lahti
Läbi portaalikaarte
Värviringist välja


V
Teisel pool
Valges taevas
Mustad rombid -
Tähed
Must ruut -
Kuu
Ühel tähel
Kuldne saba
Rõngas

• Liepa Rūce, "Ilutulestik", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 202-203