Muna

Muna (ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega. Paljud loomad, sh inimesed, tarvitavad mune toiduks.

Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?

Lõunatirgu (Uria aalge) munad

Georg Flegel, "Natüürmort praemunadega", u 1600.

12 Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni?

[Raudnina:] Vaat, kui ma siis kevadel vahtisin neid linnukesi. Ühel päeval vaatasin – munes, teisel päeval vaatasin – munes, iga päev muudkui munes. Siis ükskord jäi pesa pääle liiga kauaks ja ma mõtlesin, et nüüd enam ei mune. Ajasin ta siis pesa päält minema, kisendas teine vastu küll, mis ta kisendas, aga kahmasin munad sülle ja viisin koju. Kodus toksisin munad katki, kõik kuus läksid katki, aga see seitsmes, see oli kõva kui kivi, ja siis mul oli käes kaarnakivi.
- Juhan Jaik, Pidu pahandusega

Aga kas see muna teab, et ta on "muna"?
- Ken Campbell, näidend "Skangpoomijad" (tlk Kersti Põder)

Ja kui tola toore muna
pihus katki pitsitab,
rahvas sellest võlutuna
plaksutab ja itsitab.

Joel Sang, "Tsirkus" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991)

VanasõnadRedigeeri

Kanamunad pesas

Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma.
Kana otsid, muna kaotad.
Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu.
Kuidas kana, nõnda muna.
Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast.
Muna ei maksa munaga vahetada.
Ega kaupmees muna muna vastu vaheta.
Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed?
Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid!
Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud!
Ühe muna sisse ei mahu kaks rebu.
Üks mädamuna rikub kõige pudru ära.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929