Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lumi ja veekogudel jää.

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel
Õitsev kirsipuu kevadel
Kevade allegooria. Giuseppe Arcimboldo, 1573
Marie Tannæs, "Fra Hoff ved Skøyen" (1887)
Frances MacDonald, "Kevad" (1900-1905)
Pietronella Peters, "Kevade aeg"
Lola Liivat, "Kevad" (1967)

ProosaRedigeeri

  • Aasad ja nurmed haljendavad. Varajane külaline konnakapsas kollendab ja täidab õhku värske rohu lõhnaga. Siin ja seal vaatavad kullerkuppude ümmargused peakesed põõsaste varjust aralt välja, nagu tahaksid nad küsida: "Kas võime juba tulla?" Kuivematel kohtadel tärkavad sinikasroosad pääsusilmad häbelikult üles ja naeratavad sinavale taevale ja päikesele vastu. Keegi, kes endale ülesandeks on teinud söömata inimesi petta, laulab varasest hommikust saadik oma ühetoonilist viisi. Päikesetõusu tervitavad tuhanded hääled, metsasalkades elavad suured laulumehed ja soovivad üksteisele õnne pikalt reisilt tagasijõudmise puhul. Jah, selle vana kiusupunni, talve valitsus on möödas, nüüd võib jälle hõisata täiel rinnal ja laulda õnnest ja armastusest.
    • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 233



  • Sellel maal siin koondub kogu kevad paari sellisesse sooja päeva. Siis läheb kõik lahti. Prantsusmaal on see protsess venitatud mitme nädala, kuu peale. Seal on kevad normaalne, sujuv protsess. Prantsusmaal on kõik normaalne ja sellepärast ma armastan Prantsusmaad. Liivimaal on kõik ebanormaalne, ja eriti see surve alt ühe korraga välja purskav kevad, ja sellepärast ma armastan Liivimaad.

LuuleRedigeeri

Ju lahkub kirgas mai... Pilv katab taevarannad.
Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis.
Vait jäävad ööbikud, tuul hallahingust kannab,
kaob jäävalt kevadpäev, mis pimestav kord näis.


Veel viimseid lumelaike paistab luhast
öösompude kord-korralt hajudes,
kuid puhkeb sirel, soojust tajudes
ja tärkab piibeleht kui tõustes tuhast.
Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast,
kui kosutav on kahin pajudes!
Puutüügaski kui virguks, vajudes
vett silmitsema, läbipaistvat, puhast.

  • Konstantin Balmont, "Elu sünnitades" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54)


II
Paistis juba päike ere,
pääsis lumest samblapere,
wälja puges putukas,
tiibu triikis liblikas.

III
Liginesid kewadpühad.
Laines põllud, laines luhad.
Mutiperes kibe töö –
pühad käes on üle öö.


nii palju kevadeid
ja inimesi
kaob aja sees
muuseas, niisama


On kevad ja kenad neiud
on jälle jultunuks läinud
nad vaatavad üle õla
kui oled neist mööda läinud
...
Peaasi et naerjad neiud
on käinud su hingest läbi
nii kevadest kevadesse
sa veadki end elus läbi


Õhus kui puudutaks viiulikeelt
kevade värisev poogen.
Tulevad tuuled ja haaravad teelt
kütise lõhnade vooge.
Metsade salajast rahutust käib
tuulte ja valguse järel.
Silmapiir igaüht kutsuvat näib,
sinetav, kauge ja ärev.
...
Vana teater – ta müüridel veel
ahastab tardunud maske.
All aga kastanil rõõmus on meel,
pungad on niisked ja rasked.
Valevail tellinguil vasaralöök
kajasid kaugele pillub.
Kerge on hingata, kerge on töö
kõiges on päikese killud.

  • Linda Ruud, "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962


MA LOOTSIN KEVADEL KESK RÕÕMSAT AEDA:
jääb kestma kõik, ei või ju olla hävi.
sel õitelõõmal. Kuidas kujutella
et lillist kaugel pole surma lävi,

kui iga õis siin kuumalt ellu ihkas
ja kevadesse ehtis nagu pulma.
Nii sonisin, sest päike voolas soontes
ja olin tõesti veidikene hull ma.

  • Katre Ligi, "*Ma lootsin kevadel kesk rõõmsat aeda..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 34

VanasõnadRedigeeri

  • Aganik on kevadine leivakast.
  • Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule.
  • Kevadine muda enam kui sügisene sööm.
  • Kevadine päev, sügisene nädal.
  • Kevadine vesi tark, sügisene loll.
  • Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab.
  • Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas).
  • Konn krooksub kevadel.
  • Kurg toob kevadel uued saapad.
  • Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel.
  • Sügis söödab, kevad kurnab.
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest.
  • Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki.
  • Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad.
  • Üks pääsuke ei tee veel kevadet.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929