Õis on õistaime suguorgan.

Frederick Edward Hulme, "Tulp" (enne 1890), illustratsioon Shirley Hibberdi raamatule "Familiar garden flowers".


...
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis:
nüüd õites on me imeline laas,
kuid kõik ta õied õitsevad meis endis,

ehk küll me ümber kivist linn on taas.

  • Jaan Kross, "Sel künkal algas imeline laas...", 1957. - "Luule", Eesti Keele Sihtasutus 2005 (esmaavaldatud luulekogus "Söerikastaja", 1958)


Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast,
toidetud mullast ja veest, õhu ja päikese poeg,
tule ja südame värvi, elu side eluga,
tarduda kiviseks linnuseks?
  /---/
      
Oli kunagi keegi,
kes tundis metamorfooside saladust.
Temast sai pagulane.


  • Ka filosoofial on oma õied. Need on mõtted, mille kohta sugugi mitte alati ei tea, kas neid peaks pidama ilusaks või naljakaks.
    • Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 7

VanasõnadRedigeeri

  • Orjavitsal on ka õis.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel