Jaan Kross

Eesti kirjanik

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija.

Jaan Kross (1987)



LuuleRedigeeri

Sel künkal algas imeline laas,
veel vastu taevasina must ja paljas,
kuid hiirekõrvus rohi oli maas,
nii imevärske ja nii igihaljas.

Sel künkal algas imeline laas...
...
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis:
nüüd õites on me imeline laas,
kuid kõik ta õied õitsevad meis endis,

ehk küll me ümber kivist linn on taas.

    • "Sel künkal algas imeline laas...", 1957. - "Luule", Eesti Keele Sihtasutus 2005 (esmaavaldatud luulekogus "Söerikastaja", 1958)
    • Tänapäeval on luuletus enam tuntud lauluna Tarmo ja Toomas Urbi esituses, kes aga muutsid Krossi teksti kujule: "Sel künkal algas imeline aas..."[2]

Tema kohtaRedigeeri

  • Minu meelest läheneb Krossi meetod mikroajaloole selles mõttes, et ta annab hääle ka kõrvalistele, väikestele inimestele, mitte valitsejatele. Tema meetod meenutab György Lukácsi ajaloolise romaani teooriat. Lukács rõhutab, et ajaloolise romaani peategelaseks sobib hästi "keskmine mees", mitte võimu juures olija, vaid kõrvaltvaataja. Omal viisil ei too Kross oma tegelaste valikuga nähtavale ainult eesti inimese, vaid kogu eesti rahva, kes vaatab kõrvalt suurt poliitikat ja üritab seda mõjutada nende vahenditega, mis tal on. Ma imetlen väga Krossi meelelist viisi minevikust kirjutada ja olen talle selles mõttes palju võlgu. Eriti armastan ma "Rakvere romaani", nagu ka novellikogu "Klio silma all". "Keisri hullus" on kohti, mis on jäänud väga sügavale minu meelde, mingeid kõrkjastikke, kuhu ma olengi jäänud kahlama.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel

Vaata kaRedigeeri