Pudel

Camilla Friedländer, "Vaikelu" (u 1890)

Jo Koster, "Vaikelu" (1912)

Karl Pärsimägi, "Naine pudeliga" (u 1932-36)

Adelaide Salati, "Pudelid" (1964)

Rob Møhlmann, "Ümber kukkunud pudelid" (2009)

Proosa

• Ema oli hirmul, et kas ma äkki ei kasva "haiglaselt kahvatuks". Ükshaaval kaevas ta keldrist kuiva liiva alt välja pudeleid vananema pandud Château-Laroze'i, Château-Laffite'i, Chambertini ja Cortini veinidega. Tasapisi, peeker peekri järel, tegin ma isa veinikeldri peenematest markidest tühjaks. Ema muudkui aga avas saja-aastaseid pudeleid, takseerides hoolega "prantsuse parimate aastakäikude" mõju minu põskede jumele.
  • Colette, "Vagabund", tlk Helva Payet, 2010; tsiteeritud autori tutvustuses "Sidonie Gabrielle Colette", lk 8

• See oli olnud ilus aeg. Imeline aeg. Ateljeeaknad olid lahti ja suur lindimagnetofon mängis. Akende taga õitses vana kastan... Vassiljevi valge kass põõnas aknalaual, muusikast ja nitroaurudest hullunud naaber kutsus ei tea mitmendat korda miilitsa ja Vassiljev tegi järjekordse sihvaka Murfatlari lahti. Täis veinikastid seisid ateljeenurgas virnas. Tühjad kestad vedelesid ahju ees nagu tankirusikad.
  • Ervin Õunapuu, "Pimesta pimedus. Esimene ajaraamat. Taavet", Vikerkaar 1/1986, lk 30

• Et teada saada, millest tegelikult lauldi, tuli minna tagasi menhiri juurde, kustuva lõkke äärde, kus omavahel põrkuvad kajad ning ristuvad resonantsid koondusid väikest kasvu, vanemapoolsele naisterahvale, kes tühja pudeliga vehkis.

" ... või tigu, kui sa vaevaks võtad veidi roomata, kuid siilile sa iial..."

• Terry Pratchett, "Õed nõiduses", tlk Piret Purru ja Aet Varik, 2001, lk 314

• Pentti joob oma igapäevases tapvas taktis, mille rütm muutub harva. Hommikul pudel või vähemalt pool haljast viina; seda juues keerutab ta oma musta tooliga, vahib aknast välja või loeb, kuhjab lauale pabertaskurätikunutsakuid ja tuhatoosi ääreni täis kangete sigarettide konisid. Hiljem "Hansas" neli tundi džinni ja õhtul kodus veel pool või terve pudel haljast viina. Peaasi, et hommikuks pool või terve pudel viina võtta oleks. Ta on oma varudega väga täpne ja hoiab oma viinad endale. Tema pudelist ei pakuta kellelegi. (lk 86)
• Pentti on andnud oma raamatutes mõista, et ta "tüdis" lihtsalt ära, naine oli tühjaks joodud pudel. "Kui proua ei ole meelepärane, vahetan välja," kirjutas ta suureliselt siis, kui oli veel veendunud, et naine tema juurde jääb.

"Iga oma naise olen ise maha jätnud ja igale naisele andnud kingituseks tunde, et tema jättis minu maha."

See ei ole tõsi; see on pettunud mehe vajadus eitada seda, mis toimus tegelikult, et ei oleks nii valus. Arvan, et terve elu ei "jätnud" tema kedagi maha, ükskõik missugune põrgu elu ka oli, tema ei suutnud iial naise põllepaelu lahti lasta, kui tal järgmise naise põllepaelad veel kindlalt peos ei olnud. (lk 176)

• Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012

Luule

Nii kasvab tuim ja tihke sein
me ümber iga päevaga.
Nii seespool müüri igaüks
jääb üksi oma vaevaga.

Ja otsib kirja pudelist,
kord nutuga, kord naeruga.
Eh elu, merd ja hädalist,
eh paati ühe aeruga!

• Ott Arder, "Tuim ja tihke sein" kogus "Tasakaalukeeled" (1988), lk 27

kuukiir pudelis
tantsib lõbusat tantsu
sake lõhna sees

• Andres Ehin, "Kuukiir pudelis" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 76

Sesse pudelisse mahub meri.
Ses pudelis tuigub taevas,
tuigub joomarite päike
oma tõega turjal,
oma kibeduse loodetega.
/---/
Ses pudelis on õõs,
millega ma aina juues end täidan.
Mahajäetuna ümbertöötlemiseks -
mina see pudel olengi.

• Ángel Guinda, "Pudel", tlk Jüri Talvet, rmt: "Valitud tõlkeluulet" II (2021), lk 191