Kõht
Kõht on selgroogsetel, sh inimesel keha osa rindkere ja vaagna vahel. Kõhusisest piirkonda nimetatakse kõhuõõneks.
ProosaRedigeeri
- Viisin oma meresinise täissiidiga drapeeritud ja tuhande nööbiga kinninööbitud kõhu uhkelt isegi presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule. Kekkonen ei pööranud kõhule teenetekohast tähelepanu, aga Penttile ütles: "Kas sa näed, igati laitmatu frakk."
- Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012
VanasõnadRedigeeri
- Ahne kõht ei saa iialgi täis.
- Ega kõht ole narrida.
- Ega lakkudes kõht täis saa.
- Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht.
- Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
- Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella.
- Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski.
- Kubjas on keskel (= kõht).
- Kui kõht täis, ei maitse leib.
- Kõht isand, sina ta sulane.
- Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas.
- Kõht teab paremini kui kell oma aega.
- Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas.
- Kõht vaevab kehva enam kui rikast.
- Kätel pühad, kõhul paast.
- Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis.
- Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab.
- Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk.
- Täis kõht ei küsi süüa.
- Täis kõht ei usu tühja kõhtu.
- Tühi kõht ajab tööd tegema.
- Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane.
- Tühi kõht on kõige parem kokk.
- Tühi kõht teeb leivale saia magu.
- Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929