Hea

Proosa

• 19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna rauk saanud.
  • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

• Kui tark tuleb küll olla, et olla alati hea! (lk 6)
• Tuleb teha head, et headus ilmast otsa ei saaks. (lk 9)
• Ainult see, mis on olevikule ülearu hea, on tulevikule piisavalt hea. (lk 10)
• See, mis on mõistlik, ei ole sugugi mitte alati hea, see, mis on mõistlikem, peab aga alati olema ka parim. (lk 28)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007

• "Soo, soo! See noorhärra võima siis vist üks hea härra olema?"

"Mina ei tea. Mina ei ole kuulnud, et keegi härra hea oleks olnud."

"Aga kui üks noorhärra, nagu see, kellest me kõneleme, toapoisi lugema õpetab, kas see ei olema headus?"

"Kui tal selle eest terve nahk, toapoisi oma aga katkine, siis on see tasumine."

• Juhan Liiv "Vari" (1894)

• Head kavatsused pole midagi väärt. Kõik sõltub sellest, kellel need on.
  • Karl Kraus, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets, Loomingu Raamatukogu nr 31/1999, 51

• Hallsilm jälgis silmanurgast toimekaid merekoeri ja hakkas endamisi tänusõnu ritta seadma. Aga varemgi on juhtunud, et headus jääb tasuta, nii ka nüüd. Enne kui Hallsilm jõudis ennast koguda ning püsti ajada, tormasid merekoerad vette. Nad ujusid nii kiiresti, et vahujutt taga. Aeg-ajalt sukeldus neist mõni ja siin-seal ilmus nähtavale tume pea, hõbedane kala hambus. Üks habemik koer, lõuakarvad kahele poole harali, vaatas üle õla tagasi ja häälitses kumedalt. Hallsilm võttis kogu jõu kokku ja sibas veepiirile, ta lootis, et merekoerad ütlevad talle midagi, aga nad aina kaugenesid, musta-valgekirjud seljad vilksatamas vahuharjade vahelt.
  • Aimée Beekman, "Tondinahad", 1977, lk 25-26

• Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, enese olematuks?
  • Jaan Kross, "Wikmani poisid"

• Karin oli kursis kõige uuemate headuse nõuetega, suuremates päevalehtedes olid viimastel aastatel ilmunud põhjalikud juhised, mida hea inimene teeb ja mida ta ei tee, ning Karin teadis, et isegi viimastel koalitsiooniläbirääkimistel oli palju juttu olnud headusest. Samuti oli tema kolleeg, lühikest kasvu ja seetõttu elus veidi kibestunud Tauno, kellele meeldis kanda liibuvaid kostüüme ning omada arvamust, ühel kollektiivi väljasõidul linnalähedasele luhale tutvustanud talle arenguid headuse vallas. "Hea inimene on tervik," lausus Tauno talle lõkke ääres ja Karin märkas hoolimata hämarusest kohe, et tema vestluspartneril ei paiknenud rinnanibud kehal sümmeetriliselt. "Hea inimene lahustub kõiksuses, temas pungitub armastus kõige elava vastu, hea inimene hoolib nõrgematest ja nähtamatutest, ta ei kisu riidu, vaid on osavõtlik ka endast erinevat arvamust omavate inimeste suhtes ning ta suudab isegi kõige keerulisemates olukordades leida oma sisemise ühtsuse, muutudes haavamatuks," oli Tauno rääkinud ja limonaadi joonud.
• "Headus," tõstis Tauno häält ja käsi, nii et tema kaenlaaluses rebenesid mõned odavad õmblused, "on ammendamatu maavara, mis toodab juurde energiat ning parandab vähemalt 30% ulatuses meie sapipõie tööd. Ja ometi on sellest tänases võõrandunud ühiskonnas saanud defitsiit. Inimesed ei hooli, ei märka, ei armasta. Miks?" Ja Tauno kuulus kõiketeadev nimetissõrm kerkis lõkkevalgel õhku.
• Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel märgatavalt tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega. Avatud olid jooga- ja paastulaagrid, ajakirjades ilmusid näpunäited terviklikuma mina leidmiseks ning raadios anti hommikuti kätte esmased harjutused ootamatustega toimetulemiseks. Tööandjatele oli kehtestatud soovitus võtta arvesse ka inimeste õrnemat poolt ning pakkuda neile tuge raskete eluperioodide ületamiseks, sest ainult sel moel on võimalik üles ehitada hoolivamat ühiskonda ning paraneb ka tööviljakus.
  • Eero Epner "Harmooniline õnnelik inimene" Sirp, 07.08.2020

Luule

Jah, on mis on,
mis on, on hää,
ükskõik, kuis on,
kui on, on hää.
...
hää on, mis on,
kuis on, on hää;
hää on, kui on,
kui ei – kah hää!

• Hando Runnel, "Hää on", rmt: "Mõtelda on mõnus", 1982, lk 44

Hea, et lapsel
on puhtad peod,
selged silmad
ja ausad teod.
Hea, et ta sooja
südant vajab,
sõpra et aitab
õigel ajal.
Hea, et ta tõe eest
peitu ei poe.
     Muu siis ei loe!"

• Maimu Linnamägi, "Mis on hea?", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 19

Vanasõnad

Eesti vanasõnad

• Aituma eest hea küll.
• Ei kahte head või saada.
• Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki.
• Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega).
• Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head.
• Hea ilm ei riku kuube ega kasukat.
• Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski.
• Hea kerjata, kui kott käes.
• Hea kiidab kaunist paremat.
• Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks.
• Hea laps kasvab vitsata.
• Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab.
• Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski.
• Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda.
• Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab.
• Hea naine vaese varandus.
• Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski.
• Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab.
• Hea on uneski hea.
• Hea parema kannupoiss.
• Hea põli ajab hukka.
• Hea teha, aga paha vastata.
• Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla.
• Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse.
• Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi.
• Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga.
• Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes.
• Heal ajal saadud, pahal ajal peetud.
• Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma.
• Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid).
• Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele.
• Heategu leiab harvasti tänu.
• Heategu leitakse eest.
• Heateo palk - kuri malk.
• Igal inimesel omad head ja vead.
• Kes head otsib, parema leiab.
• Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma.
• Kes heast paremat otsib, see pahema leiab.
• Kes leplik heaga, see leplik pahaga.
• Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu.
• Kui palju patusel head vaja on.
• Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks.
• Külva head, siis kasvab head.
• Mis ühele hea, see teisele paras.
• Ots hea, kõik hea.
• Parem hea sulane kui halb peremees.
• Parem hea sõber kui halb peremees.
• Parem head vähe kui halba palju.
• Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid.
• Tahad head, ära tee kellelegi kurja!
• Vaenlaselt võid ka head õppida.
• Ühtegi head ei saa ilma vaevata.
• Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem.
• Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
  • Eesti vanasõna

Jugoslaavia vanasõnad

• Headust pole kerge kohata, kuid seda on kerge ära tunda.
  • Jugoslaavia vanasõna