Karastusjoogid.

Luule

muuda

Sind ülistan,
              limonaad
                       Kelluke,
sinu kiittuseks
                riime
                       nüüd sean!
Näind limpse
             ma paljusid
                      eluteel,
kuid paremat
             Sinust -
                     ei eal!


Proosa

muuda
  • See oli selle suve trend. Limonaadi oli hakatud reklaamima hoolimise kaudu ning see toimis. [---] Linna piirile jõudes oli neid tervitanud hiiglaslik limonaadireklaam, mis ütles, et limonaad ei tee kurjaks, sest ta on tehtud armastusega. Karinile ei maitsenud limonaad. Tema lemmikjook oli kohvipära.



  • Ajad ja kombed muutuvad. Minu põlvkond mäletab veel aega, kui õpetajate toas suitsetati ja koolipidudel müüdi einelauas täiskasvanutele õlut ja veini, lapsed aga olid loomulikult suitsust priid ega mõelnudki peopuhvetist midagi peale limonaadi küsida. Seda, et täiskasvanutele on rohkem lubatud kui lastele, peeti tollal täiesti loomulikuks.


  • Suure Hambantota küla keskel asuvas poes kustutame janu. Kahjuks osutub limonaad suurepäraste puuviljamaade maal vastikuks vedelikuks. Ei värvus ega aroom pole ehtsad ja suhkru asemel on kasutatud sahariini. 250 aastat: kestnud võõra võimu jooksul on Tseiloni industrialiseerimist teadlikult takistatud. Innu ja hoolega püüavad nüüd selle elanikud majanduslikku sõltumatust saavutada. On vaja vabrikuid ja masinaid. Puuduvad ka mahlapressid ja seadmed puuviljade konserveerimiseks. Seepärast on limonaaditootjad sunnitud importima kunstlikke aroome. Meie aga niisugusest joogist lugu ei pea. (lk 69)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973