Oma on see, mis ei ole võõras, vaid kuulub iseendale ning on sellelesamale isele ja endale omane ja iseloomulik.

Luule muuda

Üle vainude valendav aur,
mul on närbunud karukell süles.
Igaühel on siin oma laul
ja ma oma ei leiagi üles.


Oma hinge ei või müüa – kuri ilm las udutab.
Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab.


Vanasõnad muuda

  • Ega oma silm peta.
  • Iga king vajutab (pigistab) oma jalga.
  • Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma.
  • Igal inimesel omad head ja vead.
  • Igal maal oma viis.
  • Igamees kiidab ennast, rebane oma saba.
  • Igas talus oma taar.
  • Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole.
  • Igaühel oma armas.
  • Igaüks oma seltsiga.
  • Igaüks oma õnne sepp.
  • Igaüks omaga, vaene sant kotiga.
  • Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi.
  • Küla söömad küllili, oma söömad otsekohe.
  • Külaleib magusam kui oma.
  • Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe.
  • Külaleib magusam kui oma.
  • Küll mees oma mehe tunneb.
  • Kõik ajab oma aega taga.
  • Kõik omal ajal.
  • Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab.
  • Oma au, oma hais.
  • Oma ei jäta, võõrast ei võta.
  • Oma eit eidekene, võõras eit raisk.
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
  • Oma kari, oma kaer.
  • Oma kiit ikka kõige rutemini käes.
  • Oma kiitus haiseb.
  • Oma kodu koeradki tunnevad.
  • Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
  • Oma leib kõige magusam.
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab.
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
  • Oma pesa kuldne pesa.
  • Oma põld, oma põrsas.
  • Oma silm on kuningas.
  • Oma suu on ikka lähem kui teise suu.
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
  • Oma tarvidus on kõige parem kubjas.
  • Oma teenitud leib on magus.
  • Oma teenitud leival on saia magu.
  • Oma tehtud töö on meistri töö.
  • Oma tuba, oma luba.
  • Omad jalad viivad, omad jalad toovad.
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad.
  • Omad vitsad kibedad vitsad.
  • Omad vitsad peksavad kõige valusamini.
  • Omaga saab inimene enesele vaenlasi.
  • Omal maal õitseb õnn, kodu kasvab kasu parem.
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib.
  • Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata.
  • Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada.
  • Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga.
  • Vargus tuleb omal ajal valgele.
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929