Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
ProosaRedigeeri
- Jõululaupäeva soojus oli lapsepõlves nii suur, et ei märganudki, kui jalad külmetasid. Olen isegi jõuluheintel lamanud ja need polnud külmad, kuigi olid väljast toodud. See oli siis. Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Hiljem on see läinud rohkem laenu tähe all. (Ma ei räägi vargusest - see lugu ei ole pihtimus.) Laenata üks kord aastas, ilma et oleks mingit väljavaadet selle tagasimaksmiseks, see veel kuidagi läheb. Aastaid ei ole igatahes nii palju kui on aastas päevi. Sellepärast tuleb teised õhtud enda varal läbi ajada.
- Karl Ristikivi, "Hingede öö", 1953, lk 7
- Kivid leidsime Reykjaviki mererandadest ja kaldaveest. Midagi muud me sealt kaasa ei toonudki. Või siiski tõime: Gideon-Felagari piibli "Loftleidiri" hotellist.
- "See, kes ärimehelt varastab, laenab Issandalt," kirjutas Pentti. Hotellipiiblid vehkis ta alati sisse.
- Tõime kaasa ka kõige tähtsama: Pentti märkmevihikud täis luuletusi, millest sai ligi pool luulekogust "Ma vaatan üle Stalini pea välja". (lk 113)
- Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012
VanasõnadRedigeeri
- Kes palju laenab, pea leinab.
- Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua.
- Laen kerge anda, raske tagasi saada.
- Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed.
- Laena suu külasse, söö ise läbi külje.
- Laenaja leiab enam laitust kui tänu.
- Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane.
- Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata.
- Võõras raha kõrvetab tasku.
- Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
- Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929
