Aleksander Suuman

Eesti kirjanik

Aleksander Suuman (kodanikunimega Aleksander Suumann; ka Sass Suuman, Suumani Sass; 25. aprill 1927 Metsaküla, Avanduse vald (tänapäeval Käru, Väike-Maarja vald) – 19. aprill 2003 Tallinn) oli eesti luuletaja ja maalikunstnik.

Luule muuda

Kujund on silmamuondus

Jaapani haikus
on kujund siadusega
ära kielatud

  • "Kujund on silmamuondus", rmt: "Mälestus on metsast rohelisem". Huma, 2000, lk 41

Tema kohta muuda

  • Tema Hütt asus tõepoolest Saare keskel metsa sees ja Hüti õue ja põllu taga kasvas Suur Mänd. See oli Lõpmatuse kõige suurem ja vanem puu. Rahvas rääkis, et see on sama vana kui Lõpmatus ise, hakanud kasvama niipea, kui esimene maanukk merest küllalt kõrgele oli kerkinud. Rahvas on teadagi kuulus liialdaja, aga liialdustes on mõnikord varjul tõde. Mul on üks ülesvõte, kus Luuletaja, väike lumivalgete pikkade juustega paljasjalgne mees, seisab lahkelt naeratades Suure Männi all. Sest ta naeratas ikka lahkelt - Maailmale: kuidas sa saadki Maailmast kõike teada saada, kui sa talle ei naerata, kui mossitad? Maailm ju mossitab siis vastu, ei avalda enda kohta midagi! Mänd on pildil temast tohutu palju suurem, kuigi ega Luuletaja ei olnud muidu mingi väike mees. Keskmist kasvu oli. Vist. Ma pole iial Luuletaja kasvu peale mõelnud, kuigi olen teda elus paar korda näinud. Minu jaoks oli ta Luuletaja, see tähendab, hiiglane, ja õieti see väike valgete juustega mees seal Suure Männi all ei lähegi mu peas temaga hästi kokku. Mulle tundub, nagu oleks pigem Suur Mänd ise need luuletused kirjutanud. (lk 102-103)
  • Pärast seda [Vilsandilt lahkumist] ta enam ei luuletanud. See tähendab, luuletas küll ja õige paljugi ja need luuletused on paremad kui paljude teiste omad ja mõnede arvates (aga need mõned, isegi kui peavad end luuletajaks, ei taipa luulest tuhkagi, ja selles ma olen kindel: on müriaad luuletajaid, kes ei taipa luulest tuhkagi) on need isegi tema parimad. Sest need on tavalised. Tavaline peab ikka tavalist kõige paremaks. Sealt edasi tema arusaamine ei ulatu. Ega peagi ulatuma. (lk 105)
  • Inimesed käivad sealt mööda ja keegi ei tea, et see igihaljas puu on tegelikult Luuletaja, kelle riimides laulab Lõpmatus oma laulu, need riimid ei muutu enam ja juurde neid ka ei tehta. (lk 113, Suumani istutatud männi kohta tema viimase korteri akna all)

Välislingid muuda