Pistik

Luule

Kui pildile on joonistatud
nooli, numbreid, valemeid,
taevatähti, traati, limuseid, liiklusmärke
või muud näiliselt seosetut,
nagu pool sõrme, topis, pistik, lagendik, -
ja eriti, kui autor on algaja -,
siis kunstiteadlased ütlevad:
filosoofiline.

Aleksander Suuman, "Vaikijate kunst", rmt: "Nofretetega metsas", 1986, lk 18

Proosa

Naine oli vait, ja mees ütles: Üks mees. Ja väga hilja, tegelikult öösel, tuli teine kõne, ütlesin, et teda ei ole praegu siin. Võtsin telefonipistiku seinast välja, pistik oli väljas kaua aega.
- Raija Siekkinen, "See oli siin", tlk Piret Saluri, 2007, lk 81

Aliide kuulas raadiot, ümises sellele kaasa ja hakkas koorima küüslauguküüsi. Koored kukkusid fotole. Foto all oli ajaleht, "Nelli Teataja". Selle esikülje embleem, must vana naise siluett, jäi nähtavale. Zara tõmbas raadio pistiku pesast välja. Külmkapi lõgin sõi vaikust, küüslaugujurakad kukkusid kopsuga kaussi, pistik kõrvetas Zara kätt.
- Sofi Oksanen, "Puhastus", tlk Jan Kaus, 2009, lk 90

"Miks sa siin pimedas istud?"

Mees istub elutoa valgel diivanil ja tema kuju näib pimeda akna taustal nagu tükk metsa. Istub nina vastu aknaklaasi ja vahib õue. Ehmatusest hoolimata tunnen kergendust, et mees koju jõudis. Istub siin ega ole täna õhtul läinud garaaži nende oma luuletuste kallale nokerdama.

Tahaks talle midagi öelda. Rääkida õepojast ja õemehest ja sellest, et tõmbasin puhtast argusest pistiku seinast välja. Paluda, et ta võtaks kaissu, kõigutaks, kuni usuksin, et homme ei ole maailma lõpp. Millegipärast ma ei oska. Ta on nii ettearvamatu. Aga kui ta ei vastagi. Aga kui ta minema läheb.

Katja Kettu, "Keevitaja", tlk Kadri Jaanits, lk 46