Külmkapp
Proosa muuda
- "Kas söök on valmis?" küsis Dickie neiult. "Mul on kõht tühi."
- "Need pagana artišokid pole veel valmis. Tead ju, et üks keeduplaat hingitseb patuga pooleks." Ta naeratas Tornile. "Mõne koha pealt on Dickie väga vanamoeline, Tom, eriti nendes asjades, millega temal endal ei ole vaja vaeva näha. Siin on seniajani puuahi ja ta ei taha osta isegi külmkappi või vähemalt jääkasti."
- "Selle kõige eest ma Ameerikast varvast viskasingi," kostis Dickie. "Milleks raha raisata, kui teenijaid on jalaga segada? Mida Ermelinda peale hakkaks, kui lõuna saaks poole tunniga valmis?" (lk 43)
- Tom sööstis hallist kööki. Nurgas valendas tohutu suur valge külmkapp. Tom oli tahtnud jääga kokteili. Nüüd ei tahtnud ta seda riistapuud puudutadagi. Ta oli päev otsa Dickie ja Marge'iga mööda Napolit traavinud, külmkappe vaadanud, uurides jäävorme, lugedes üle osi, kuni ta ei teinud enam külmikutel vahet, aga Dickie ja Marge olid õhinas nagu noorpaar. Nad olid mitu tundi kohvikus istunud ja kõigi nähtud külmikute head ja vead läbi arutanud, enne kui olid ära otsustanud, missugust tahavad. Nüüd käis Marge veel sagedamini nende pool, sest hoidis külmikus ka oma toidukraami, ja tahtis tihtilugu jääd. Korraga mõistis Tom, miks ta külmkappi nii väga vihkab. See tähendas ju, et Dickie kavatseb paikseks jääda. Järelikult ei tule talvel mingit Kreeka-reisi, järelikult ei koli Dickie kunagi Pariisi ega Rooma elama, nagu nad alguses olid unistanud. Enam ei tule see kõne allagi, sest nüüd on Dickie'l külmkapp, mida külas oli kokku ainult neli tükki, külmkapp, millel oli kuus jäävormi ja nii palju riiuleid nagu poes. (lk 64-65)
- Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
- Margareete võtab sügavkülmutuskapist kaks viinerit ja sulatab need lühilaineahjus üles. See läheb õige kähku. Siis lülitab ta sisse tõmbekapi, süütab gaasitule ja paneb viinerid keema. Vahel tahab Margareetegi midagi ürgvana proovida. Lihtsam oleks ju viinereid lühilaineahjus kuumutada, aga neil on siis teistsugune maitse. (lk 11)
- Astrid Reinla, "Lühilaineahi", rmt: Astrid Reinla, "Inimestega", 1982, lk 11
- Vastu õhtut muutus Chatelain usalduslikumaks. Ta hakkas sulama, kuid ainult nagu külmkapp, mis hakkab sulama, kui vool on välja lülitatud. Tõeline soojus, mõtles Harvey sel ajal, ei tee silk-solk-silk-solk. Ja hiljem kotedžis seda stseeni oma mälus taastades ta mõtles: ja ma küsin endalt, miks ta eelkõige külmkapp oli? (lk 83)
- Muriel Spark, "Ainus probleem", tlk Vilma Jürisalu, 1995, lk 83
Luule muuda
Kaks kappi peavad majas olema:
raamatukapp ja külmkapp!
- Wimberg, "Eesti köökk: Värsijalad pliidi ääres. Poeem", Vikerkaar 1-2/2007, lk 13
