Luule muuda

see vana kuusk üraski peos
on see tema hädine hääl
või on see suvine kassipoeg
võõristades trepi pääl

  • Viiu Härm, "*see vana kuusk üraski peos...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 18

Proosa muuda

  • Mida rohkem torme, seda rohkem puid pikali lükatakse ja seda rohkem on üraskile süüa. Kliimasoojenemine aitab üraskil talve paremini üle elada ja neid saab vähem hukka. Suvi on samas pikem ja nad saavad kauem sigida. Kõik need tegurid katavad üraskile toidulauda ja mõjuvad talle väga hästi.
  • Paraku viiakse välja selliseid kuuski, mis on täiesti kuivanud ja kus üraskit polegi. Sellega viiakse välja ka need eluvormid, kes võiksid ühel hetkel üraskit ohjata. Siin tuleb rakendada tagurpidi mõtlemist: ürask ei ole see, kes tuleb meie metsa hävitama, vaid üraskile kantakse kaudselt toit ette. Keegi ei toida üraskit meelega, aga erinevad tegurid teevad seda kaudselt.
  • Teine tõde on see, et raiuma peaks põhjast lõuna poole. Kui avame puude serva tormituulele ja nüüd ka lõunapäikesele, on see üraskile ideaalne elupaik, sest ta tahab sooja. Vilusse tuleb ta vähem. Praegu vaadatakse ainult, et siin on mets küps, võtame maha. Aga kust tuleb tuul, kus paistab päike, kuidas see mõjutab üraskeid, sellega ei arvesta enam isegi suured metsaomanikud, mulle tundub.
  • Kunagi võis tõesti suuri monokultuurseid kuusikuid istutada, sest kuused kasvasid ja need üksikud üraskipuhangud, mis mõne suurema tormi järel tekkisid, vaibusid paari aastaga. Tuli jälle mõni külmem talv, mis üraskid maha võttis ja oligi asi lahendatud. Nüüd oleme selle vana ajalooga tänapäevas, kus taustsüsteem on oluliselt muutunud. Me elame vanade loogikate järgi kujundatud metsakooslustega, aga samas ei arvesta mitmete oluliste tõdedega.


  • [Valgustingimuste muutusest metsas lageraie ja tormimurru mõjul:] Osad putukad saavad läbi sellise häiringu võimaluse hakata edukamalt sigima, sest neile luuakse sobilikud elupaigad. Nende hulka kuuluvad ka mõned kahjuriteks peetavad putukad, näiteks kuuse-kooreürask.
  • Looduses ei ole kahjureid, välja arvatud inimene ise. Kui me räägime ürasklastest, siis enamik neist ei ole mitte kuidagi kahjulikud. Vastupidi, nad lagundavad surnud puitu ja on seeläbi inimesele kasulikud.
  • Murtud või tuule poolt heidetud puu on värske ja see on kuuse-kooreüraskile ideaalne koht haude rajamiseks. Pole vahet, kas murd toimub talvel või suvel. Kui tormituul on näiteks sügisel, siis läbi talve püsib murdunud kuusk värskena ning kevadel saab sellest üraskile väga sobilik haudepuu.
  • Isegi, kui inimesed suudavad tormist laastatud metsa üles töötada, tekib metsa ikkagi häil. Seda häilu kasutab putukas ära, sest häilu servades kasvavad puud, kes on harjunud kasvama puistu koosseisus, kus on hämar. Ja nüüd äkki on nad päikesele avatud. Nende koor soojeneb ja see on jällegi kuuse-kooreüraskile väga sobilik haudme loomiseks.
  • Pika põua tulemusel kaob maapinna pindmistest kihtidest niiskus. Maapinnalähedaste juurtega kuused ei saa enam vett kätte ja jäävad kuivastressi. Taolised stressis puud on kuuse-kooreüraskile väga ligitõmbavad sihtmärgid.
  • Metsaökosüsteem on tasakaalus süsteem. Kui kliimatingimused loovad üraskile soodsad haudekohad, siis alati reageerivad sellele ka teatud röövtoidulised putukad ja parasitoidid, kes hakkavad üraskipopulatsiooni alla suruma. Küsimus on, kas inimene, metsaomanik oskab seda ära kasutada.
  • Inimene peab soodustama sobilike looduslike tegurite ilmsiks tulekut ehk siis andma teistsugustele putukatele võimaluse üraskipopulatsiooni alla suruda. Ei ole mõtet metsast ära viia juba kuivanud puid, kus ürask enam sees ei ela. Ürask tahab värsket puud. Inimene teebki selle vea, et läheb talvel just kuivanud puid maha võtma. Kuivanud puude koore all elavad need röövtoidulised putukad ja parasitoidid, kes suudaks lõpuks üraskite arvukust vähendada. Sellised puud tuleb mõneks aastaks metsa alla jätta.