Ivar Sibul
Eesti metsateadlane, dendroloog ja metsaentomoloog
Ivar Sibul (sündinud 20. november 1972) on Eesti metsateadlane, dendroloog ja metsaentomoloog.
Intervjuud
muuda- Sageli talvel maapind ei külmu enam ja siin on otsene seoses puude vastupanuvõimega tugevatele tuultele. Kui maapind oleks külmunud, siis puude juured suudaks pinnasest tugevamalt kinni hoida. Seetõttu esineb ka tormiheiteid metsades sagedamini.
- Suviste trombituulte puhul, mis on samuti kliimamuutusega sagenenud, seal ei ole tähtsust, kas puu on sügavamate juurtega või maapinna lähedal. Tromb on hetkeline ja väga tugev. Ta murrab igasuguseid puid erinevatelt kõrgustelt. Talvel neid ei esine.
- [Valgustingimuste muutusest metsas lageraie ja tormimurru mõjul:] Osad putukad saavad läbi sellise häiringu võimaluse hakata edukamalt sigima, sest neile luuakse sobilikud elupaigad. Nende hulka kuuluvad ka mõned kahjuriteks peetavad putukad, näiteks kuuse-kooreürask.
- Looduses ei ole kahjureid, välja arvatud inimene ise. Kui me räägime ürasklastest, siis enamik neist ei ole mitte kuidagi kahjulikud. Vastupidi, nad lagundavad surnud puitu ja on seeläbi inimesele kasulikud.
- Murtud või tuule poolt heidetud puu on värske ja see on kuuse-kooreüraskile ideaalne koht haude rajamiseks. Pole vahet, kas murd toimub talvel või suvel. Kui tormituul on näiteks sügisel, siis läbi talve püsib murdunud kuusk värskena ning kevadel saab sellest üraskile väga sobilik haudepuu.
- Isegi, kui inimesed suudavad tormist laastatud metsa üles töötada, tekib metsa ikkagi häil. Seda häilu kasutab putukas ära, sest häilu servades kasvavad puud, kes on harjunud kasvama puistu koosseisus, kus on hämar. Ja nüüd äkki on nad päikesele avatud. Nende koor soojeneb ja see on jällegi kuuse-kooreüraskile väga sobilik haudme loomiseks.
- Pika põua tulemusel kaob maapinna pindmistest kihtidest niiskus. Maapinnalähedaste juurtega kuused ei saa enam vett kätte ja jäävad kuivastressi. Taolised stressis puud on kuuse-kooreüraskile väga ligitõmbavad sihtmärgid.
- Segapuistud, kus on näiteks kask ja kuusk kõrvuti, seal on tormikahjustusi alati vähem, sest juurekava on erineva sügavusega. Kõige tormikindlamad on sellised puistud, mida inimene on teadlikult kujundanud – õigeaegselt on tehtud harvendusraiet, aga samas pole lehtpuid harvenduse käigus välja raiutud.
- Metsaökosüsteem on tasakaalus süsteem. Kui kliimatingimused loovad üraskile soodsad haudekohad, siis alati reageerivad sellele ka teatud röövtoidulised putukad ja parasitoidid, kes hakkavad üraskipopulatsiooni alla suruma. Küsimus on, kas inimene, metsaomanik oskab seda ära kasutada.
- Inimene peab soodustama sobilike looduslike tegurite ilmsiks tulekut ehk siis andma teistsugustele putukatele võimaluse üraskipopulatsiooni alla suruda. Ei ole mõtet metsast ära viia juba kuivanud puid, kus ürask enam sees ei ela. Ürask tahab värsket puud. Inimene teebki selle vea, et läheb talvel just kuivanud puid maha võtma. Kuivanud puude koore all elavad need röövtoidulised putukad ja parasitoidid, kes suudaks lõpuks üraskite arvukust vähendada. Sellised puud tuleb mõneks aastaks metsa alla jätta.
- Ivar Sibul, intervjuu: Rait Piir, "Kliimamuutus ja tormid katavad kuuse-kooreüraskile pidulaua", ERR, 06.07.2023