Kliimamuutus

Ed Hawkins, triibugraafik globaalse kliimasoojenemise kohta 1850-2018

Proosa

• Tänapäeval on jutuks kliimamuutus. Paari miljardi aasta pikkuse maailma ajaloo kestel võis muidugi tekkida kliimamuutusi. Ilma kliima soojenemisteta poleks inimesi ülepea olemas. Juba see talumatu toon ökoloogiapeatükis. Nii süüdlaslik. Ainult selle peal väljas, et tekitada süümepiinu. Maailma lõpp saabub ülehomme. Nagu kirikus. Ainult ilma paradiisita. Moraalil oli bioloogiasse sama vähe asja kui poliitikasse. Nagu oleks inimene ainus elusolend, kes oma keskkonda hävitab. Kõik organismid tegid seda. Iga isend kasutas ruumi ja ressursse ning jättis endast maha jäätmed. Iga elusolend võttis teiselt eluruumi ära. Kus oli juba keha, seal ei saanud olla teist keha. Linnud ehitasid pesi, mesilased kärgi, inimesed maju. Looduslikku tasakaalu polnud olemas. Ainete ringlus, mis kõike elus hoidis, tekkis ainult tasakaalutusest. Päike, mis iga päev tõusis. Võimas energiavoog, mis meid elus hoidis. Tasakaal oli lõpp, surm.
  • Judith Shalansky, "Kaelkirjaku kael". Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev 2012, lk 127

• Olemasolevate elupaikade maksimaalne hoidmine ning kahjustunud elupaikade ja maastike ökoloogiline taastamine on täiesti vältimatu kliimakriisiga toimetulekuks ja elurikkuse kao pidurdamiseks. Muudmoodi ei saa.
  • Aveliina Helm, Maastikud. Vikerkaar, oktoober 2019

• Brasiilial on olnud kliimaläbirääkimistele kohutav mõju. See kaasnes negatiivsete vaadetega kliimamuutustele ja negatiivsete tegudega. Praegu toimub riigis vägivald keskkonnakaitsjate juhtide vastu ning ühiskonnajuhtide kriminaliseerumine. Bolsonaro lõi Ladina-Ameerika jaoks soovimatu olukorra.
  • Marina Silva, intervjuu: Fermin Koop, "Marina Silva: Bolsonaro created 'an unwanted situation' for Latin America" Diálogo Chino/Earth Journalism Network, 12. detsember 2019

• Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. Maakera on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui Brasiilia vihmamets. Iga siinne puu ja taim on samasugune sõdalane kliimamuutuse vastases sõjas nagu kõik teised puud maailmas.
  • Edward von Lõngus. Kõne "Surmatants" välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel ERR, 9. jaanuar 2019

• [Parkide planeerimisest kliimamuutuse ajal:] Kui sul on näiteks liik, kes vajab ellujäämiseks väga suurt mullaniiskust, siis kliimamuutusega on näha, et temperatuur tõuseb ja muld on põuasem. Tõenäoliselt tuleb sul siis oma taime rohkem kasta.
• [S]a pead mõtlema: kui inimestel pole majas endalegi vett, kuidas sa siis parki üleval hoiad, kus sul on väga niisket mulda vajavad liigid?
  • Marta María Alós Ortí, intervjuu: Airika Harrik, "Doktoritöö: linnapargid hellitavad võõramaist elurikkust", ERR, 08.09.2022