Tänapäeval on jutuks kliimamuutus. Paari miljardi aasta pikkuse maailma ajaloo kestel võis muidugi tekkida kliimamuutusi. Ilma kliima soojenemisteta poleks inimesi ülepea olemas. Juba see talumatu toon ökoloogiapeatükis. Nii süüdlaslik. Ainult selle peal väljas, et tekitada süümepiinu. Maailma lõpp saabub ülehomme. Nagu kirikus. Ainult ilma paradiisita. Moraalil oli bioloogiasse sama vähe asja kui poliitikasse. Nagu oleks inimene ainus elusolend, kes oma keskkonda hävitab. Kõik organismid tegid seda. Iga isend kasutas ruumi ja ressursse ning jättis endast maha jäätmed. Iga elusolend võttis teiselt eluruumi ära. Kus oli juba keha, seal ei saanud olla teist keha. Linnud ehitasid pesi, mesilasedkärgi, inimesed maju. Looduslikku tasakaalu polnud olemas. Ainete ringlus, mis kõike elus hoidis, tekkis ainult tasakaalutusest. Päike, mis iga päev tõusis. Võimas energiavoog, mis meid elus hoidis. Tasakaal oli lõpp, surm.
Judith Shalansky, "Kaelkirjaku kael". Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev 2012, lk 127
Olemasolevate elupaikade maksimaalne hoidmine ning kahjustunud elupaikade ja maastike ökoloogiline taastamine on täiesti vältimatu kliimakriisiga toimetulekuks ja elurikkuse kao pidurdamiseks. Muudmoodi ei saa.
Brasiilial on olnud kliimaläbirääkimistele kohutav mõju. See kaasnes negatiivsete vaadetega kliimamuutustele ja negatiivsete tegudega. Praegu toimub riigis vägivald keskkonnakaitsjate juhtide vastu ning ühiskonnajuhtide kriminaliseerumine. Bolsonaro lõi Ladina-Ameerika jaoks soovimatu olukorra.
Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. Maakera on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui Brasiilia vihmamets. Iga siinne puu ja taim on samasugune sõdalane kliimamuutuse vastases sõjas nagu kõik teised puud maailmas.
[Parkide planeerimisest kliimamuutuse ajal:] Kui sul on näiteks liik, kes vajab ellujäämiseks väga suurt mullaniiskust, siis kliimamuutusega on näha, et temperatuur tõuseb ja muld on põuasem. Tõenäoliselt tuleb sul siis oma taime rohkem kasta.
[S]a pead mõtlema: kui inimestel pole majas endalegi vett, kuidas sa siis parki üleval hoiad, kus sul on väga niisket mulda vajavad liigid?
Kardan, et asjad võivad tegelikult minna väga halvaks, sest ega sõja ajal keegi kliimaga ka tegele. Meil on see hull naaber, kes ohustab meie turvalisust ja normaalset elu, samas Kesk-Euroopas on suvel juba üle 40 kraadi. Kliima mõttes oleme küll heas kohas, aastaajad veel vahelduvad. Tihtipeale me ei registreerigi, mis mujal toimub, et kuskil upub mingi saar või põleb mets, sest on vaja oma lapsi toita. Targad poliitikud on praegu need, kes hakkavad ühiskonnas maandama just toimetulekuga seotud riske.
_-_Climate_Lab_Book_(Ed_Hawkins).png)
