Ökosüsteem

Ökosüsteem on kõik, kes mingis piirkonnas elavad, üheskoos, koos oma elutegevuseks vajamine ja selle tulemusel tekkivaga ning terves omavahelises suhtevõrgus.

Proosa

• Tasakaalulises ökosüsteemis peab kõik, mis kasvab, kõlbama kellelegi süüa, kõik, mis toodetakse, ka tagasi toodeteks saama. Kuna inimesed on ökosüsteemi osad, siis puutuvad kõik me tegevused ja plaanid ökosüsteemi protsessidesse.
  • Kalevi Kull, "Ökosüsteemsus". Schola Biotheoretica nr 44. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts, 2018, lk 7−22

• Palju on seeni, samblikke, putukaid ja linde, kes ei saa ilma metsata, kus on puid, millel lastakse oma kahesaja- või viiesaja-aastane elu lõpuni elada. Metsaelanikest hoolimine tähendab ühtlasi meile endile vajaliku ökosüsteemide stabiilsuse hoidmist.
  • Silvia Lotman, Silvia Lotman: vana metsa kaitseks. Postimees, 25. märts 2014

• Enamik metsi ongi sellised, et ega nad enam ideaalsed ökosüsteemid pole, suur osa neist on istutatud ja hooldusraietega läbitud. Nad kõik on juba inimesest tugevalt mõjustatud, sest valikraiet on ju peaaegu alati tehtud. Päris ideaalne pole ökosüsteem kusagil, aga põhijoontes tuleb see ilmsiks siis, kui okaspuumets on saanud rahus olla vähemalt 200 aastat, väärislehtpuu puhul märksa kauem.
  • Toomas Frey, intervjuu: Andres Põld, "Metsateadlane Toomas Frey: me oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud!", Õhtuleht, 5. märts 2018

• Levinud on ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede hindamine inimeste huvide baasil, hiljuti on valminud ka vastav riiklik kaardistus. Selle uuringu tutvustuselt jäi kõrvu, et mingi ökosüsteemi hind sõltub suuresti sellest, kui oluliseks inimesed seda iseenda seisukohalt peavad. Siia on peidetud eeldus, et inimestel on üldse piisavalt täiuslikke teadmisi, et adekvaatselt sellist väärtusotsust teha. Ja piisavalt tarkust, et valida pikaajaline kasu lühiajalise asemel. Senine praktika näitab, et meil pole eriti kumbagi.
  • Madis Vasser, "Keskkonnakolumn: Kes esindab karusid?", Müürileht, 8. märts 2021

• "Me läksime natuke hoogu," ütles Niiske. "Me hakkasime natuke liiga loovalt mõtlema. Me tahtsime, et mangustid kirjakastides sigiksid, et nad hoiaksid ohjes madusid..."

Isand Vetinari ei öelnud midagi.

"Ee... kelle, ma tunnistan seda, me tõime kirjakastidesse, et nad vähendaksid kärnkonnade arvu..."

Isand Vetinari kordas end.

"Ee... ja need - tõsi ta on - panid meie töötajad kirjakastidesse, et nälkjate vastu võidelda..."

Isand Vetinari säilitas vaikimise.

"Ee... Aga nälkjad, pean ma ütlema, et olla meie vastu aus, said kirjakastidesse ise, nad tulid margiliimi sööma," lõpetas Niiske, avastades, et talle kipub naerupugin peale.

"Noh, vähemalt säästeti teid nälkjate viimisest kirjakastidesse," märkis isand Vetinari heatujuliselt. "Teie jutu järgi paistab tegu olevat juhtumiga, kus külma loogika asemel oleks tulnud kasutada kainet mõistust - sellises koguses, mida on näiteks tavalisel kanal." (lk 14-15)

• Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010