Loogika

Loogika on teadus, mis sündis lausete sisulise kooskõla leidmise kunstina ja on kujunenud sisuta lausete kooskõla uurimise kunstiks. Tavakeeles nimetatakse loogikaks ka järjekindla arutlemise teel kausaalsuse tuletamise oskust.

Justus van Gent, ühe keskaja tuntuima loogiku Johannes Duns Scotuse portree, 15. sajand.

Laurent de La Hyre, "Dialektika allegooria" (1650)

Proosa

• 3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte.
• 5.43. Kõik loogika laused ütlevad aga ühte ja sama. Nimelt mitte midagi.
• 6.1 Loogika laused on tautoloogiad.
  • Ludwig Wittgenstein, "Loogilis-filosoofiline traktaat", tlk Jaan Kangilaski ja Veiko Palge, 1996

• [Doktor:] Maailm on kõik, mis on olemas, ja mis on olemas, ei ole loogika küsimus.
  • John Barth, "Tee lõpp" (tsitaat vihjab Wittgensteinile)

• Aristoteles ... on olnud üks inimsoo suuri õnnetusi. Tänapäevani on loogika õpetamine enamikus ülikoolides täis mõttetust, milles tema on süüdi.
  • Bertrand Russell. The Scientific Outlook, London: George Allen & Unwin 1931, lk 15.

• Kõiki küsimusi loogika vallas saab formaalselt väljendada ja need lahendatakse siis süntaksiküsimusteks. Eriline tähenduse loogika on ülearune; "mitteformaalne loogika" on contradictio in adjecto. Loogika on süntaks.
  • Rudolf Carnap. The Logical Syntax of Language, London: Routledge & Kegan Paul 1949, lk 259.

• "Kui tahame leida tõde, peame alustama tõest, muidu ehitame oma maja liivale. Sa tunned ise loogikat ja tead, et esimene eeldus peab vastama tõele, muidu läheme oma järeldustega rappa. Sa väidad siis, et sa ei tea, kes on su tõelised vanemad?"

"Keegi ei tea päris kindlasti, kes on ta tõelised vanemad. Ta võib rääkida seda, mis ta on teistelt kuulnud, korrata seda, mis on kirja pandud. Minul ei ole sedagi tuge. Kõik, mis ma tean, olen teistelt kuulnud, ja see ei ole päris algus." (lk 10)

• [Faber:] Kui mu ladina keel esimesel aastal oli nii vilets, et ma enamasti ei saanud aru, millest oli juttu, ei paranenud asi ka edaspidi, kui ma juba aru sain nii sõnadest kui ka nende mõttest. Ma ei tahtnud õppida sõnu ja nende kunstipärast tarvitamist, ma tahtsin rohkem teada asjust endist. Aga enamik sellest, mille üle õpetatud mehed vaidlesid, tundus mulle tühine sõnamäng. Liiga hilja, kahjuks, sain aru, et loogikal on oma ülesanne ka tõelises elus, mitte ainult üliõpilaste disputatsioonidel.
  • Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 79

• Oleks kena küll, kui maailma juhiks puhas loogika ja arvude harmoonia, kuid tegelikult olid karmid faktid sellised, et Ketas liikus kosmoses silmanähtavalt hiidkilpkonna turjal ja jumalatel oli kombeks käia ateistidel aknaid sisse löömas.
  • Terry Pratchett, "Võlukunsti värv". Tõlkinud Urmas Alas, 1997, lk 68-69

• [Aramis:] "Härra, ma arvan, te ei ole loll, ja kuigi olete Gascogne'ist tulnud, siiski te arvatavasti teate, et taskurättidel ei tallata ilma põhjuseta. Kurat võtaks, Pariis pole ometi batistiga sillutatud!" (lk 44)
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977

• [Maria:] See suguselts on laitmatu, niivõrd, kuivõrd rahahangeldajad laitmatud on, aga pangandus on nagu religioon: mõnda üpris kahtlast asja tuleb lihtsalt pimesi uskuda, siis järgneb kõik muu imetabase loogikaga. (lk 19)
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin, 1999

• Unistused peavad olema reaalsusega kooskõlas, kordab preili Kuckuck oma lemmiklauset, ja ütleb, et tema igatahes tuleb küll meeleldi herkulot ostma sinna poodi, kus Johanna pärast gümnaasiumi lõpetamist müüma hakkab. Kui preili Kuckuck teaks, et Johanna et võta herkulot suu sissegi, et herkulopuder on ainus asi maailmas, mida Johanna silmaotsaski kannatada ei või, siis ta ehk niimoodi ei räägiks. Aga Johanna ainult naeratab häbelikult, ja preili Kuckuck võib järeldada, et vähemalt ühele noorele inimesele on tema õpetussõnadest kasu olnud. Preili Kuckuck loomulikult järeldabki, see on nii loogiline. Preili Kuckuckile meeldib loogika, mis talle muud üle jääb, ainult et reaalsus on paraku ebaloogiline. Loogika järgi peaks preili Kuckuck Itaaliast miljoni päranduseks saama, siis võiks ta oma nime ära eestistada, seni pole ta seda teha söandanud, sest kui mõni Itaalia miljonär talle oma varanduse pärandab, mitte mõni juhuslik miljonär muidugi, vaid sugulane, siis ei leia ükski notar teda üles, kui Kuckuckist äkki KÄGU on saanud. Kaks korda aastas, lihavõtte ja jõulu ajal, käib preili Kuckuck notari käest küsimas, kas tema nimele pole Itaaliast mõnd tähitud panderolli tulnud. Seni ei ole. (lk 25)
  • Astrid Reinla, "Johanna H. lugu", rmt: "Plekk-katus", 1987

• Arvan, et inimestele ei meeldi krimkad mitte sellepärast, et seal tapetakse, ega sellepärast, et seal tähistatakse lõpliku (intellektuaalse, sotsiaalse, juriidilise ja moraalse) korra triumfi kurja korratuse üle. Kriminaalromaan kujutab endast puhtal kujul lugu oletamisest. Aga ka meditsiiniline diagnoos, teaduslik uuring, isegi metafüüsiline küsimus on oletamise juhud. Filosoofia (nagu ka psühhoanalüüsi) põhiküsimus on tegelikult sama mis kriminaalromaanis: kes on süüdi? Et seda teada saada (uskumaks, et me seda teame), peab oletama, et kõikidel faktidel on mingi loogiline seos — loogika, mille on neile peale sundinud süüdlane.
  • Umberto Eco, "Järelkiri "Roosi nimele"". Tõlkinud Merje Kala. Akadeemia nr 6/2004

• Loogiline mõtlemine sobib ainult teatud olukordades. Mõnikord on selle kasutamine ebakohane, umbes nagu see, kui relvaomanik tõmbab rahvamassis püstoli välja ja kukub kamandama. Ega's inimesed ei mõtle loogiliselt, kuigi nad arvavad seda. Sada tudengit on klassis, ma kutsun nad tahvli juurde. Nad kardavad tulla ja vabandavad, et tunnevad end loogikas lollina. Aga kui ma julgeks tänaval igale vastutulejale öelda, et tal on loogikas raskusi, siis juba kolmas tüüp annaks mulle kere peale.
• Loogika ei ole mõtteviis, mis oleks normaalsele mõtlemisele omane, aga temast on kasu näiteks teaduses, õiguses ja filosoofias. Tavavaidluses loevad teised argumendid. Kui keegi alles hommikuks koju tuleb ja siis naisele väga loogiliselt seletab, kus ta öö läbi kooserdas, siis mida loogilisem jutt on, seda kahtlasem see tundub. Aga teaduses peab argument olema loogiline.
  • Enn Kasak, intervjuu: Priit Simson, "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011

• Kahte lõpmatust avastada pole võimalik, see oleks loogiline viga. Ja sel loogikal on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne mõtlemine: kahe lõpmatuse mõistest. (lk 11)
  • Jaan Undusk, "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest", 2016, lk 7-16

• [Isaak Gantmani märkmed:] Ma ei usu, et Iiobi kurbust suudaksid leevendada uued lapsed, mis endiste asemele antaks. Aga need süütud, kes said surma allavarisenud majakatuse all vaid kahtlase kihlveo tõttu, mille Looja oli sõlminud mingi olendiga, kes on tuntud kui inimsoo vaenlane, kas ta on nad unustanud?... Iiobi raamat on üsna poeetiline, kuid loogikat pole. (lk 193)
• [Ljudmila Ulitskaja:] Väga tahaks mõista, kuid mitte ükski loogika vastust ei anna. Ja ristiusk ka ei anna. Ja judaism. Ja budism. Leppigem, härrased, et on palju lahenduseta küsimusi. On asju, millega peab õppima elama ja neid taluma, mitte lahendust otsima. (lk 216)
  • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, 2013

Draama

• ARTUR: Mehed ei salli kunstnikke, sest kunstnikud pole mehed. Paraku on just see kunstnikke alati naistele lähendanud. Esmajoones on just neile võõras nii au, loogika kui ka progressi mõiste — kõik, mida mehed on välja mõelnud. Alles palju hiljem ja pikapeale hakkas meessugu kahtlustama, et on olemas mitmetähenduslikkus, suhtelisus, mööduvus. Maailma illusoorsus. Just vastupidine sellele, mida mees oma raskejõustiklase kõva peaga oli algul välja mõelnud, ikka oma lipule kirjutanud ning sajandite vältel naistele, lastele ja kunstnikele peale sundinud: ainulisus, absoluutsus, loogilisus. Mõtles maailma välja oma näo ja kuju järgi. Leiutas loogika kaljukoopas, mõisamajapidamises, kooperatiivis. Ja pidades end perekonnapeaks ja isandaks, ei mõelnud ta oma kõrkuses kordagi sellele, et tema maailmavaade ehk ei pääsegi maksvusele. Oma agressiivset loomust järgides kuulutas ta oma arusaamad ainukehtivateks, üleüldisteks ning kohustuslikeks ja püüdis neid tugevama poolena alati nõrgematele peale sundida. Kui aga selgus, et naised mõtlevad teisiti, solvus ta ja nimetas neid rumalateks või ebaloogilisteks, mis meeste kõnepruugis tähendab üht ja sama.
  • Sławomir Mrożek, "Tango", tlk Aleksander Kurtna, 1967, lk 35

Film

• Mida sa teed nõidadega? Põletad nad! Ning mida sa põletad veel peale nõidade? Puitu! Seega, miks nõiad põlevad? Kuna nad on puust? Seega, kuidas kindlaks teha kas ta on puust tehtud? Ehitad temast silla! Kuid, kas sa ei saa sildu teha ka kividest? Sedan'd küll. Kas puit läheb vees põhja? Ei, ta jääb ulpima! Viska ta tiiki! Mis veel jääb vees ulpima? Leib! Õunad! Väga väiksed kivid? Siider! Ss-soust! Kirsid! Muda! Kirikud? Kirikud! Plii, plii. Part! Just. Niisiis, loogiliselt... Kui ta kaalub samapalju kui part, siis ta on tehtud puust... ja järelikult... nõid!
  • "Monty Python ja Püha Graal", 1975