Loogika on teadus, mis sündis lausete sisulise kooskõla leidmise kunstina ja on kujunenud sisuta lausete kooskõla uurimise kunstiks. Tavakeeles nimetatakse loogikaks ka järjekindla arutlemise teel kausaalsuse tuletamise oskust.

  • [Faber:] Kui mu ladina keel esimesel aastal oli nii vilets, et ma enamasti ei saanud aru, millest oli juttu, ei paranenud asi ka edaspidi, kui ma juba aru sain nii sõnadest kui ka nende mõttest. Ma ei tahtnud õppida sõnu ja nende kunstipärast tarvitamist, ma tahtsin rohkem teada asjust endist. Aga enamik sellest, mille üle õpetatud mehed vaidlesid, tundus mulle tühine sõnamäng. Liiga hilja, kahjuks, sain aru, et loogikal on oma ülesanne ka tõelises elus, mitte ainult üliõpilaste disputatsioonidel.
  • On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.
    Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema.
  • Loogiline mõtlemine sobib ainult teatud olukordades. Mõnikord on selle kasutamine ebakohane, umbes nagu see, kui relvaomanik tõmbab rahvamassis püstoli välja ja kukub kamandama. Ega's inimesed ei mõtle loogiliselt, kuigi nad arvavad seda. Sada tudengit on klassis, ma kutsun nad tahvli juurde. Nad kardavad tulla ja vabandavad, et tunnevad end loogikas lollina. Aga kui ma julgeks tänaval igale vastutulejale öelda, et tal on loogikas raskusi, siis juba kolmas tüüp annaks mulle kere peale.
  • Loogika ei ole mõtteviis, mis oleks normaalsele mõtlemisele omane, aga temast on kasu näiteks teaduses, õiguses ja filosoofias. Tavavaidluses loevad teised argumendid. Kui keegi alles hommikuks koju tuleb ja siis naisele väga loogiliselt seletab, kus ta öö läbi kooserdas, siis mida loogilisem jutt on, seda kahtlasem see tundub. Aga teaduses peab argument olema loogiline.
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel