Kompliment

Kompliment on meelitus- või viisakusavaldus, tavaliselt verbaalses vormis.


  • [Mr Collins:] "... te võite kujutleda, missuguse rõõmuga ma kasutan võimalust teha niisuguseid tagasihoidlikke komplimente, mis daamide poolt alati heakskiitu leiavad. /---/
"Te hindate olukorda väga tabavalt," ütles Mr. Bennet. "Tänage õnne, et te oskate nii delikaatselt meelitusi ütelda. Tohin ma küsida, kas need meeldivad tähelepanuavaldused võrsuvad hetkelistest muljetest või on varasema läbimõtlemise vili?"
"Enamasti sünnivad nad antud hetke meeleoludest, ehkki mulle vahel pakub lõbu valmis mõelda ja vaimus lihvida elegantseid väikseid komplimente, mida on võimalik igapäevaste olukordadega sobitada. Püüan neile alati anda nii vahetu varjundi kui võimalik."
  • Jane Austen, "Uhkus ja eelarvamus". Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 65



  • Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss minevikus: metsik džunglielanik, kellele moraal ja komplimendid olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need püksid ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see ürginimene ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse.


  • Ainult eesel suudab teha teile komplimendi ja kohe seejärel pöörduda mingi palvega. Ehkki eesleid on muidugi palju.
  • None but an ass pays a compliment and asks a favor at the same time. There are many asses.
    • Mark Twain, märkmeraamat, 1902; "More Maxims of Mark", 1927


  • "Ma võlgnen teile tänu paljude teadmiste eest ja hulga suuremat tänu paljude toredate tundide eest teie säravat proosat lugedes. Nimekat hagiograafi ei kohta kuigi tihti."
Võluväge on rohkem kui üht laadi. Selle kõne mõjul sai mulle selgeks, et Liesl ei ole sugugi nii inetu, kui ma olin arvanud, vaid tegelikult kütkestava mõistuse ja sarmiga naine, kes on julmalt vangistatud oma moondunud kehasse. Ma tunnen ära meelitused, kui ma neid kuulen, ainult ma ei kuule neid tihti. Pealegi on olemas kalleid meelitusi ja odavaid; need olid parimat marki.


  • Mrs. Dawson: Patricku meelest olete te väga hea uurija. Vilets politseinik ja väga hea uurija.
Morse: Tõesti või? Noh, küllap on pool komplimenti parem kui mitte midagi.
  • "Sa oled väga armas, kui sa naeratad, emand Anno," sõnas mees - ja see oli nüüd küll puhas vale.
"Isand Leitar, kui sa arvad, et ma vajan sinu võltse meelitusi, oled sina minust küll väga valesti aru saanud. Kuninga tütrel ei ole vaja olla ilus, vaid arukas, ning ka võime tõde valest eristada tuleb suuresti kasuks!"
Aga Leitar ei heitunud raasugi. Tema naeratuse pehmus ei muutunud ning ta vastas heledate ühtlaste hammaste särades: "Ah, räägitakse, et okkad teevad roosi ainult kaunimaks, sest lisavad talle iseloomu. Sina, minu emand, oled üks väga okkaline roos, aga sinu võlu see teps mitte ei vähenda!"
Millisele naisele ei meeldiks, kui teda võluvaks kiidetakse? (lk 97)
  • Kuuevallas ei olnud sage naeratamine kõrget sugu meeste puhul enamasti kombeks ning seda peeti kergemeelsuse märgiks.
Anno mõtles, kas vast sellepärast ei olnudki Leitar veel naisel. Samas pidi ta tunnistama, et see käitumisjoon ei olnud temale isiklikult sugugi vastumeelne. Talle meeldisid helged, avala vaatega mehed (oli meeldinud ka Tuulve Harrin, ja vahel tõusis tema mälestustest palumata esile mehe nägu, kui too kohtumõistmise saalist välja viidi), ning jah - millisele naisele tegelikult ei meeldiks, kui nende võlusid kiidetakse? Kui seda teeb meeldiv, tundub, et arukas mees, kelle peal pilk puhata saab? (lk 99)