Saavutus

Proosa

• Mu ema oli teinud kõik, veenmaks mind, et ma olen võimeline suurteks saavutusteks, isa jälle oli veendunud, et auahnus on kindel tee hävingu poole ja hukatuse sünonüüm, ning ei tahtnud ei minu ega ka muude surelike ligimeste püüetest elutingimuste parandamiseks kuuldagi.
  • Anne Brontë, "Wildfelli härrastemaja rentnik", tlk Kalevi Kvell, 2013, lk 15

• Ei ole veel olnud juhust, et midagi korralikku saavutanuks keegi, kes ei tahtnuks saavutada midagi erakorralist.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30/2007, lk 5

• Oh, issand, väsitav oli see elamine tahtejõu varal, see oma loomuse eitamine, see ebaloomulik moonutamine, aga kui inimese loomus on karm, mis siis muud teha kui seda eitada ja hüljata see lootuses, et selle lähedal võib midagi paremat olla? Ema oli ju lootnud tema pärast ja nii oli see kestnud läbi sugupõlvede. Ja missuguse lõpuni, missuguse lõpuni, missuguse elulõpuni, missuguse meeldiva eluvormini, missuguse võimaliku rõõmuni loodeti jõuda? Polnud kedagi, kes oma eesmärgi oleks saavutanud, polnud mingit saavutamist ega päralejõudmist, oli ainult korduvate illusioonide kadumiste tontlik ahel, ja iga generatsioon avastas uue võimatuse ning suurema viletsuse, sest neile oli antud suuremaid lootusi.
  • Margaret Drabble, "Nõelasilm". Tõlkinud Vilma Jürisalu, 1987, lk 148

• Võrreldes eakaaslastega Soomes tunnetavad Eesti koolinoored vanemate edastatavates väärtustes olulisemana saavutusi ja edukust, vähem olulisena aga eetilisi ja sotsiaalseid väärtusi. Eesti õpilaste vanemate hulgas on võrreldes Soomega kaks korda rohkem neid, kes peavad laste arvates väga tähtsaks head õppeedukust. Viimane erinevus viib tõdemusele, et Eesti kooli liigset teadmiste- ja vähest väärtustekesksust tingib suurel määral vanemate surve ning siirdeühiskonna edukultus üldisemalt.

Selleks, et nii nooremad kui vanemad põlvkonnad tunneksid end paremini, et meie elukvaliteet oleks kõrgem, tasub kriitiliselt hinnata meie ühiselt loodavat vaimset keskkonda. Lõputu kramplik pingutamine väliste edueesmärkide nimel ei ole ilmselt jätkusuutlik.

• Veronika Kalmus, "Piiririigi vaimne keskkond", Postimees, 20. märts 2010

• Nõukogude perioodi olulisim saavutus oli akadeemilisele ajakirjandus­õppele alusepanek, ajakirjanikkond professionaliseerus ning seeläbi jõuti ametiala enesemääratluses suurema refleksiivsuseni. Eesti ajakirjanikkonna ühe osa akadeemiline aluspõhi on toetanud ajakirjanduse ühiskondliku rolli mitmetahulisemat mõtestamist ja professionaalsete standardite kujundamist.
  • Ragne Kõuts-Klemm, "Ajakirjanduse rajasõltuvusest", Sirp, 10.02.2023