Olemus

(Ümber suunatud leheküljelt Loomus)
Gala Čaki, "Olemuslikult" (2013)

Proosa

muuda
  • Ja need sõnad olid kui sädemed, mis kargasid kuiva puusse. Kündja lõi puruks oma adra, õllepruulijad ja viinaajajad jätsid kus seda ja teist oma tõrred-tünnid ja purustasid vaadid, käsitööline ja kaubitseja jätsid oma ameti ja poe kus kurat, peksid kodus potid puruks. Ja kõik, kes nad ka ei olnud, istusid hobuse selga. Ühe sõnaga, vene loomus omandas siin laia ning võimsa hoo ja vägeva väljenduse. (lk 13)


  • [Doktor:] Mütoteraapia põhineb kahel eeldusel: et inimese olemasolu eelneb inimese olemusele, kui kumbki neist kahest terminist üldse midagi tähistab, ja et inimene on vaba mitte üksnes valima omaenda olemust, vaid ka seda omatahtsi muutma.


  • Vaimustust peetakse tavaliselt emotsionaalseks seisundiks, ja küllap ta seda ongi, ent päris kindlasti mitte ainult, põhja poolest ja peamiselt usutavasti ikkagi pigem mitte. Seletav sõnaraamat ütleb esimesel kohal, et "vaimustus" on tugev rõõmutunne, mis kinnitab seda harilikku, harjunud arusaama, aga teisel, et see on kütkestatud-olek millestki. See on juba lähemal: kütke kinnitab midagi millegi külge, kütkestamises on üteldud tähelepanu koondumine millelegi, keskendumine – ja teatav võlu või nõidus, mis peaks selle võimalikuks tegema, ehkki iseenesest võib kütkestada ju lihtsalt asi ise, selle loomus, keegi või miski kõrvalt või mujalt ei pea keskenduma suunama või ajendama – ega tegelikult saagi seda teha.


Luule

muuda

Ma kõnnin, kuhu mind mu loomus juhib,
  ei sobi mulle ükski teine juht,
sinna, kus kaljudel tuul metsik puhib,
  kus kari orus sööb ja voogab luht.

  • Emily Brontë, "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181