Proosa muuda

  • Mu ema oli teinud kõik, veenmaks mind, et ma olen võimeline suurteks saavutusteks, isa jälle oli veendunud, et auahnus on kindel tee hävingu poole ja hukatuse sünonüüm, ning ei tahtnud ei minu ega ka muude surelike ligimeste püüetest elutingimuste parandamiseks kuuldagi. (lk 15)
    • Anne Brontë, "Wildfelli härrastemaja rentnik", tlk Kalevi Kvell, 2013


  • ... - ajaloos pole kordusi. Korduvad lood möödunud aegadest. Ajaloos pole ka korda, korrastatud on ajaloolase (ajaloofilosoofi) narratiiv oma alguse ja lõpu, aluse, öeldise, sihitisega. /---/ "Uus keskaeg" on tsüklilise ajalootaju väljendus. Igasugune "uus" viitab "vana" tagasipöördumisele. "Keskaeg" on sealjuures vaid mugav metafoor, segadusteaja sünonüüm kollektiivses ajaloomälus.
    • Marek Tamm, "Kaasaegne keskaeg". Vikerkaar 4/5 1998




[Leedi Sybil:] "Sam, selliseid inimesi nimetatakse vist ikkagi ettevõtjateks ja ma tahaksin nüüd magama jääda, kui sul midagi selle vastu pole."
Sam Vimes teadis, et kõige arukam asi, mida ta öelda saab, on mitte midagi, niisiis vajus ta tagasi une sügavikesse, mõeldes sellistele sõnadele nagu kelm, suli, õige ja vale ning "sinu oma" ja "minu oma" vahele riukliku kangi pistja, äritseja, sahkerdaja ja puutumatu... (lk 160)
  • Üheks esimeseks, kes linnast välja laienes, oli olnud Harry Kuningas, keda nüüd tunti muidugi juba söör Harry Kuningana, kuna ta oli rüütliks löödud. Ta oli võllaroog, salakaval oportunist, halastamatu võitleja ning omakasupüüdja, kes kasutas omakasu kättesaamiseks ka keelatud püügiriistu. Kuna seda kõike oleks olnud keeruline iga kord ette vuristada, nimetati teda lihtsalt edukaks ärimeheks, kuna see teeb enam-vähem sama välja. Ja tal oli anne rämpsu rahaks muuta. (lk 209


  • Bluele meeldis olla eriliselt vajalik, aga mõnikord oleks ta tahtnud, et vajalik ei tunduks nii kangesti kasuliku sünonüümina. (lk 17)

Vanasõnad muuda

  • Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929