Proosa

muuda


  • Löögid ja haagid lakkasid alles siis, kui jõuk taipas, et ei klobi kedagi muud kui iseennast. Ja et jõugu IQ võrdub selle kõige rumalama liikme IQ-ga, mis on jagatud jõuguliikmete arvuga, siis ei saanud keegi päriselt sotti, mis oli õieti juhtunud. Selge oli see, et nad olid Kummituse sisse piiranud ja ta poleks mingil moel saanud põgenema pääseda. Järel ei olnud aga muud kui mask ja pisut katkikärisenud hilpe. Niisiis, arutles jõuk, pidi Kummitus jõkke lartsatama. Ja parem ongi, et tast lahti sai!
Hästi tehtud tööst rahuldust tundes siirdus jõuk lähimasse kõrtsi.


  • Kõik pilgud pöördusid Willikinsi poole, välja arvatud Vimesi pilk - sest varjus, jõugust kaugemal, oli jälle see neetud jurist, rahukohtu sekretär. Muidugi ei olnud ta jõuguga koos, ükski lugupeetud jurist ei kuulu kunagi jõuguga kokku, loomulikult mitte, tema ainult vaatas. (lk 231)