Viletsus
![]() |
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
VanasõnadRedigeeri
- Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes.
- Kes kõverust külvab, viletsust lõikab.
- Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata.
- Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab.
- Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget suul õpetatakse).
- Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab.
- Viletsus lahkub vingudes.
- Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline.
- Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929