Tsivilisatsioon

Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga.

Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus.

Luule

Tsivilisatsiooni oraakel
"Sina ei pea elama üksipäini unelmais
vaid igas viletsuses
mis sünnib meie
seadusandlusest"

• Mina Loy, "Usuline kasvatus" ("Religious Instruction"), Poetry Foundation

Proosa

• Iga tsivilisatsioon algab teokraatiaga ja lõpeb demokraatiaga.
  • Victor Hugo, "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), tlk Johannes Semper, 1982, lk 148

• Tsivilisatsioonil on kolm astet. Esimene: kui avalikus väljakäigus ei ripu mingit silti. Teine: kui seal ripub tahvel, millel seisab soovitus korrastada enne asutusest lahkumist oma rõivad. Kolmas: kui sellele soovitusele järgneb veel põhjendus, et seda peab tehtama sündsusnõuete järgimiseks. Sellel tsivilisatsiooni kõrgeimal astmel me asumegi.
  • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 33

• Ei ole madalamaid ja kõrgemaid kultuure või tsivilisatsioone. On absurdne öelda, et näiteks Austroaasia tsivilisatsioon on India tsivilisatsioonist madalam, see aga on omakorda Vahemere tsivilisatsioonist madalam. Igal neist on oma stiil ja mõisteid nagu "madalam" ja "kõrgem" (nagu ka "täiuslik") tuleb rakendada selle stiili sees; sel võib tähendust olla vaid antud kultuuri ajaloos, antud tsivilisatsiooni elavais ja surnud vormides.

Kultuuride ja tsivilisatsioonide võrdlemise ainus kriteerium on nende universaalsuse aste; ühed kultuurid on puhtlokaalsed, teised on universaalsed (või kalduvad universaalsuse poole), see tähendab neil on kõrgem vastuvõetavusaste.

Kindlasti pole olemas kultuuri — olgu see kui tahes "primitiivne" —, mis ei võiks viljastada teist kultuuri. Mõnel kultuuril (nagu Vahemere ja India kultuur) on aga õnnestunud oma stiilist, oma erilisest tüübist välja arendada meetod. Ja meetodid on vähemalt ajuti ülemaailmselt rakendatavad.

• Mircea Eliade, "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 73

• Esimeseks etapiks oli maagia, teiseks religioon, kolmandaks teadus. Tema [Frazeri] arutluskäik järgib omamoodi hegellikku dialektikat, sest primitiivseks teaduseks liigitatud maagia saab lüüa omaenda küündimatuse tõttu ja selle asendab preestrite ja poliitikute pettuse vormis religioon. Maagiast kui teesist kasvas välja antitees, religioon, ja nii maagia kui religiooni tõrjus välja süntees - moodne tõhus teadus. Seda moekat esitust ei toetanud vähimgi tõendusmaterjal. Frazeri evolutsiooniline skeem põhines ainuüksi mõningatel tema kaasaja aktuaalsetest teemadest kõhklematult omaks võetud eeldustel. Üks selline eeldus oli, et eetiline rafineeritus on arenenud tsivilisatsiooni märk. Teine, et maagial ei ole midagi pistmist ei moraali ega religiooniga. Selle põhjal konstrueeris ta kujutluspildi meie kaugetest esivanematest, kelle mõtlemise üle domineerib maagia.
  • Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlk Triinu Pakk, 2015, lk 71-72

• [Spender:] Mul on midagi, mille eest võidelda ja elada, see teeb minust parema tapja. Nüüd on mul midagi, mis võrdub religiooniga. See on nagu uuesti hingama õppida. Ja õppida, kuidas lamada päikeses, et päevituda, lasta päikesel end töödelda. Ja kuidas kuulata muusikat ja kuidas lugeda raamatut. Mida pakub teie tsivilisatsioon? (lk 75)
  • Ray Bradbury, "Marsi kroonikad", tlk Linda Ariva, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav", 1974

• Nagu paljud inimesed, kes olid juba üks kord maailma kokku varisemas näinud, nii arvestas ka mr. Sammler võimalusega, et maailm võib teist korda kokku variseda. Pagulassõprade seisukohta, et see hukk on vältimatu, ta siiski ei jaganud, kuid tõsi, mis tõsi: liberaalsed põhimõtted ei paista ennast kaitsta suutvat ja õhus on tunda lagunemise lehka. Tsivilisatsiooni enesetapuimpulsid näivad järjest tugevnevat. Tekib kahtlus, kas praegune Lääne kultuur üldse suudab ülemaailmseks muutuda — võib-olla on siirdevõimelised, teistele ühiskondadele vastuvõetavad üksnes selle teadus ja tehnoloogia või halduspraktika. Ja kas tsivilisatsiooni kõige kurjemad vaenlased ei ole mitte selle poolt soositud haritlased, kes ründavad tsivilisatsiooni selle nõrkusehetkil — ründavad proletaarse revolutsiooni nimel, mõistuse nimel ja irratsionaalsuse nimel, ürginstinktide nimel, seksi nimel, silmapilkse absoluutse vabaduse nimel. Ja kõige selle taga seisab piiritu nõue — täitmatu, hukkumisele määratud olendi (surm on ju kindel ja lõplik!) keeldumine lahkuda siitilmast rahuldust saamata. Seepärast esitabki iga inimene nõudmiste ja kaebuste täisarve. Edasilükkamatult.
  • Saul Bellow, "Mr. Sammleri planeet", tlk Enn Soosaar, LR 8-11 1973, lk 31

• "Tsivilisatsiooni vaikus," mõtleks ta, "see ongi müra. Kust leida siin ühtegi vaikusesaarekest?... Vahest ainult mõnes vaikelus," mõtleks ta.
  • Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 134

• Tsivilisatsioon on haigus ja immuunsus haiguste suhtes on tsivilisatsiooni tunnuseks.
  • Arvo Valton, "Vabaduse kütkes", 1993, lk 125

• Inimene võib hävitada ainult oma tsivilisatsiooni, aga see häving küpseb tsivilisatsioonis nii või teisiti, tsivilisatsioonid on katsed minna ühes suunas võimalikult kaugele, mäletada võimalikult palju, aga inimkonna sappa seotud kummipael tirib meid ikka jälle tagasi, unustusse.
  • Emil Tode, "Raadio". EKSA, 2002, lk 320

• Öö tumeda kardina taustal tekkis Vimesil Ankh-Morporkist kujutluspilt. See polnud mitte linn, vaid protsess, maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, metsad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse...

... ja vastu annab sõnnikut oma aedikutest ja tahma oma korstnatest ja terast ja kastruleid ja kõiki tööriistu, mille abil talle toitu toodetakse. Ja ka riideid ja moode ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, laule ja teadmisi ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada tsivilisatsiooniks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna.

• Terry Pratchett, "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 295

• Kultuur on see, kui te lõikate oma naabril pea maha ning teete sellest lillevaasi. Tsivilisatsioon on see, kui teid selle eest vanglasse pannakse ning te sealt kunagi välja ei saa.
  • Kultur ist, wenn Sie Ihrem Nachbarn den Kopf abschlagen und daraus eine Blumenvase machen. Zivilisation ist, wenn Sie dafür ins Gefängnis müssen und nie wieder rauskommen.
  • Henryk M. Broder, "Kritik der reinen Toleranz", 2008, lk 205–206

• Ei pea ju selleks 8 eurot Colosseumi kassasse maksma, et aru saada: tsiviliseerituse tuum ei seisne mitte selles, et ei olda enam metsik, vaid selles, et metsikusi viiakse täide kontrollitult ja süsteemselt.
  • Aare Pilv, "Ramadaan". Tallinn: Tuum, 2010, lk 132

• Kuid kas ei võiks just paiksust veidi kelmikamalt mõeldes õilsamaks pidada? Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon hakkasid edenema siis, kui küttide-korilaste või rändkarjakasvatajate kombel enam ringi ei traavitud. Paiksus sundis nutikamalt maad ja muid ressursse kasutama, edenesid matemaatika, füüsika, astronoomia jm teadusvaldkonnad, tekkis sügavam huvi maailma ning iseenda mõtestamise vastu. Sunnitus teeb oiukaks.
  • Karin Paulus, "Puhkuse puuslik" Sirp, 23.10.2020

Allikata tsitaadid

• Tsivilisatsioon on liikumine, mitte tingimus, ta on reis, mitte sadam.
  • Arnold Toynbee

• Tsivilisatsiooni rajas inimene, kes kasutas esimesena kivi asemel solvangut.
  • Sigmund Freud

• Tsivilisatsioon on mittevajalike asjade lõpmatu kogunemine.
  • Mark Twain

• Tsivilisatsiooni trepil ei vaadata vasakule ega paremale, vaid alla ja üles.
  • Heiki Raudla

Vaata ka

• Ajalugu
• Poliitika