Tsivilisatsioon

Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga.

Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus.

ProosaRedigeeri

  • Kultuur on see, kui te lõikate oma naabril pea maha ning teete sellest lillevaasi. Tsivilisatsioon on see, kui teid selle eest vanglasse pannakse ning te sealt kunagi välja ei saa.
    • Kultur ist, wenn Sie Ihrem Nachbarn den Kopf abschlagen und daraus eine Blumenvase machen. Zivilisation ist, wenn Sie dafür ins Gefängnis müssen und nie wieder rauskommen.
    • Henryk M. Broder, "Kritik der reinen Toleranz", 2008, lk 205–206


  • "Tsivilisatsiooni vaikus," mõtleks ta, "see ongi müra. Kust leida siin ühtegi vaikusesaarekest?... Vahest ainult mõnes vaikelus," mõtleks ta. (lk 134)


  • Inimene võib hävitada ainult oma tsivilisatsiooni, aga see häving küpseb tsivilisatsioonis nii või teisiti, tsivilisatsioonid on katsed minna ühes suunas võimalikult kaugele, mäletada võimalikult palju, aga inimkonna sappa seotud kummipael tirib meid ikka jälle tagasi, unustusse.


  • Ei pea ju selleks 8 eurot Colosseumi kassasse maksma, et aru saada: tsiviliseerituse tuum ei seisne mitte selles, et ei olda enam metsik, vaid selles, et metsikusi viiakse täide kontrollitult ja süsteemselt.
    • Aare Pilv, "Ramadaan". Tallinn: Tuum, 2010, lk 132



  • Esimeseks etapiks oli maagia, teiseks religioon, kolmandaks teadus. Tema [Frazeri] arutluskäik järgib omamoodi hegellikku dialektikat, sest primitiivseks teaduseks liigitatud maagia saab lüüa omaenda küündimatuse tõttu ja selle asendab preestrite ja poliitikute pettuse vormis religioon. Maagiast kui teesist kasvas välja antitees, religioon, ja nii maagia kui religiooni tõrjus välja süntees - moodne tõhus teadus. Seda moekat esitust ei toetanud vähimgi tõendusmaterjal. Frazeri evolutsiooniline skeem põhines ainuüksi mõningatel tema kaasaja aktuaalsetest teemadest kõhklematult omaks võetud eeldustel. Üks selline eeldus oli, et eetiline rafineeritus on arenenud tsivilisatsiooni märk. Teine, et maagial ei ole midagi pistmist ei moraali ega religiooniga. Selle põhjal konstrueeris ta kujutluspildi meie kaugetest esivanematest, kelle mõtlemise üle domineerib maagia. (lk 71-72)


  • Öö tumeda kardina taustal tekkis Vimesil Ankh-Morporkist kujutluspilt. See polnud mitte linn, vaid protsess, maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, metsad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse...
... ja vastu annab sõnnikut oma aedikutest ja tahma oma korstnatest ja terast ja kastruleid ja kõiki tööriistu, mille abil talle toitu toodetakse. Ja ka riideid ja moode ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, laule ja teadmisi ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada tsivilisatsiooniks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna.

Allikata tsitaadidRedigeeri

  • Tsivilisatsiooni trepil ei vaadata vasakule ega paremale, vaid alla ja üles.

Vaata kaRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel