Vangla on ühiskondlik institutsioon, mille põhiülesanne on isoleerida osa inimesi ülejäänud ühiskonnast. Vangla võib täita ka lisaülesandeid nagu õpetamine, vabatahtlik või sunnitöö, ümberkasvatamine jne. Üldjuhul tegutseb vangla peamiselt seaduste või muude õigusaktide alusel, kuid võib olla nii riiklik kui ka era- või kolmanda sektori asutus.

Liitlasvägede sõdurid pärast vabastamist Changi vanglast Singapuris, 1945.



  • [Hamlet:] Lubage üksikasjalikumalt küsida: millega, mu head sõbrad, olete te ära teeninud, et Fortuna saadab teid siia vanglasse?
[Guildenstern:] Vanglasse, mu prints?
[Hamlet:] Taanimaa on vangla.
[Rosencrantz:] Siis on ka terve maailm.
[Hamlet:] Ja ongi: suurepärane vangla, kus on palju urkaid, konge ja keldreid. Taanimaa on üks hullemaid.


  • "Sel juhul on see maailma lihtsaim asi, tooge mulle tõendid ja ma saadan ta Bastille'sse."
"Hästi, monsenjöör, aga edasi?"
"Kui ollakse Bastille's, siis ei ole enam edasit," ütles kardinal süngelt.


  • Tõsi, te pole veel tuttav selle vangikongiga, mida keskajal tiivakärpijaks kutsuti. Enamasti jäeti inimene sinna elu lõpuni. See kong paistis silma oma nupukalt kavandatud mõõtmetega. See oli liiga madal, et püsti seista, ja liiga kitsas, et pikali heita. Vang pidi end selle järgi kohmakalt sättima ja diagonaalis elama; magamine tähendas kokkuvarisemist, ärkvelolek — kükitamist. Mu armas, see lihtne leiutis oli geniaalne, ja ma mõtlen seda tõsiselt. Alati, kui ta keha sundasendist jäigastus, sai hukkamõistetu teada, et ta oli süüdi ja et süütus pole muud kui mõnuga ringutamine.
    • Albert Camus, "Langus". Tõlkinud Krista Soomere. Rmt: Albert Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 361


  • "Kinnipidamine," ütleb ta [Ravn] aeglaselt, "väikeses helikindlas akendeta ruumis, nagu mulle on räägitud, olevat eriti ebameeldiv, kui inimene on üles kasvanud Gröönimaal."
Temas ei ole sadismi. Ainult täpne ja võib-olla pisut melanhoolne teadmus oma mõjutamisvahenditest.
Gröönimaal ei ole vanglaid. Suurim erinevus Taani ja Nuuki seadustes ongi selles, et Gröönimaal karistatakse palju sagedamini trahviga nende üleastumiste eest, mis Taanis tooksid kaasa aresti või vanglakaristuse. Gröönimaa põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum.
  • See kaduvväike osa Taani rahvastikust, kes ei ole veel kinni istunud, arvab, et vanglad on vaiksed kohad, täis kibedat kahetsust ja endassesüüvimist. See teooria on ekslik. Vanglad on lärmakad nagu kiskjapuurid toitmisajal.
  • Peter Høeg, "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2016, lk 9


  • [Galkin:] "Vangla on kõige parem koht, kus teha uusi inimesi. Teist niisugust ei ole."
  • Mitte iial ei jaga Galkin enam temaga oma sisimat, ei räägi muredest nagu varemalt. Ei ütle: jah, ma tean, sest minu peast on pärit türmid, koridorid, trellid, narid, lämmatavalt ahtad seismiskambrid ja pimedad kongid koridoride servades, kuhu vang pistetakse, et ta seltsimeest näost näkku ei näeks, isoleeritud seinad, mis ei lase koputades ühendust pidada - minu peast pärineb kõik see, mida on vaja, et jätta inimene ilma inimeseks olemisest, et murda sidemed inimeste vahel, et muuta inimene täiuslikuks aatomiks mehaaniliselt ümber üksteise tiirlevate aatomite riigis.
"Mu pojuke, viska see mõte peast välja," ütles isa talle hellalt.
"Vanglas on kõik puha ausad inimesed."
"Aga mis paha nad siis on teinud?"
"Mitte kui midagi. Just sellepärast ongi nad vanglas. Vürst Sidrunile ei meeldi korralikud inimesed."
Cipollino jäi viivuks mótlema ja talle paistis siis, et ta midagi mõistab.
"Tähendab, vanglasse sattuda on auasi?" küsis ta.
"Mõnikord jah. Vanglad on tehtud nende tarvis, kes varastavad ja tapavad, aga sellest ajast peale, kui vürst Sidrun valitsema hakkas, on vargad ja mõrtsukad ta õukonnas, vanglas aga istuvad ausad kodanikud." (lk 8)


Schilloni valli külje all,
Küll tuhat jalga sügaval,
Seal kihab, keerleb meie voog,
Lööb vastu kalju laente loog.
Schilloni valge valli pealt,
Kuis hirmul vaadata on sealt…
Vood vangi koda piiravad,
Kui surnuhauda – elavat…
See pime põrgu sügaval
On järve põhjas, laente all.
...
Mull armsaks jäi ka vangi raud
Ehk kaugel küll ju keldri haud.
Nii see mis kauaks seisma jääb,
Ka meie loomu sisse lääb.
Küll vangist lahti lasti mind,
Kuid vangi jälle vaevles rind…


Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta verine söök.


Ja nüüd ometi näen ma sind, oh mõõtmatu meri!
Kui avar, kui suur, kuis helendad sa!
Kuis vabadust hoovab sust vastu otsata!
Rind rusutud vastu vangla seina,
käed kramplikult aknaraudades,
silmad täis aja trotsi ja leina -
nii viimaks sind ometi näen!

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel

Vaata kaRedigeeri