Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Tänapäeval on see levinum kui kunagi varem, kuid ka vähem populaarne kui kunagi varem.

Proosa

muuda
  • Laske mul vabalt kõike teada, öelda ja südametunnistust mööda takistamatult arutleda, sest see on ülim kõigist vabadustest.
    • John Milton. Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks. Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36, lk 40


  • Küsime, et mis on olnud inimese ja (inim)ühiskonna tekkeks, arenguks ja toimimiseks olulisem – kas püha, puutumatu ja kõikehõlmav eraomand või inimestevaheline kommunikatsioon ja kõik selle jaoks arendatud vahendid: keel, raamatud, koolid, arvutiside jne. Kui teil sellele küsimusele on vastus olemas, on juba lihtne vastata küsimusele, mis on suurem kuritegu inimsuse vastu: kas omaniku õiguste ahistamine või sõna- ja infovahetuse vabaduse piiramine?



  • Sõnavabaduse viimase aja seisust kõneldes võib eristada kaht suurt etappi: sõnavabadus enne internetti ja ühismeediat ning pärast seda.
  • Kas ajuvabadus on kontrollimatu epideemia nagu ebola puhang, mis koos valimistega möödub? Või on sellega sama häda nagu kliima soojenemisega? Me küll räägime vajadusest seda pidurdada, aga keskkonda heidetava CO2, metaani ja muu saaste hulk kasvab sellele vaatamata. Senine ühesuunaline liikumine sõnavabadusest kontrollimatu ajuvabaduseni ei ole kuigi paljutõotav.


  • Vabadus midagi öelda, toob endaga kaasa vastutuse nende samade sõnade eest [---]. Ma ei usu, et leidub kedagi, kes siiralt usuks, et maailm oleks parem, kui kõik võiksid kõike süüdimatult öelda ja teha.


  • Sõnavabadusest ja selle ebapopulaarsest kaksikvennast, sõnavastutusest räägitakse ühes ja teises kontekstis iga aastaga järjest enam. Kui aga nii edasi läheb, siis lõpuks jääbki sõnavabadusest alles ainult vabadus rääkida sõnavabadusest, väänates seda mõistet täpselt nõnda nagu endale parasviisi meeldib.


  • Sõnavabadus kehtib põhimõttes ka valele ja ka olukorras, kus öeldu ei ole meelepärane, teisalt on sõnavabaduse piiriks teise inimese inimväärikus ning teised põhiõigused. Seega algab põhiõiguste tagamine pihta meist endast.
  • Seadusega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.




  • Tänapäeval on nimelt väga raske otsustada, mis on juriidilise sõnavabaduse faktiline sisu: kuna veebikeskkonnas kasutatakse sõnavabadust peamiselt eriarvamuste mahasurumiseks ja valeinfo levitamiseks, on see mõiste purunenud kildudeks, mida enam kokku panna ei õnnestu. Neid kilde on ühtviisi raske nii kaitsta kui ka rünnata, sest mõlemal juhul saab ogarat "sõnavabadust" kasutada mõistlike argumentide lömastamiseks. On täiesti selge, et sõnavabaduse kontseptsioon tuleks asendada arutlemisvabadusega (Kanti räsonieren), aga kuidas seda teha, see nii selge ei ole.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel