Kersti Kaljulaid

Eesti 5. president

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi president. Ta on olnud ärijuht ning Eesti ja Euroopa Liidu ametnik. Aastatel 2004–2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige.

Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016.

2016Redigeeri

  • Tänu e-Eesti võimalustele suudame me täna, kuigi meid on vaid pisut üle miljoni, teha kümne minutiga kümme miljonit makset, sooritada kümme miljonit päringut, allkirjastada kümme miljonit lepingut. Seda ei suuda meist ka kümme korda suuremad riigid. Aga hea uudis on see, et kõigil on võimalik selle meie eksklusiivse klubiga liituda. Nüüd juba kaks aastat. Igaühele meist on antud kuni 100 aastat siin planeedil elada – miks mitte kasutada seda aega palju efektiivsemalt?[1] /Tehnoloogiakonverentsil Slush Helsingis 29. novembril 2016/
  • Igaühel peab vabadus olema. Ja usuvabaduse teine pool on uskumatuse vabadus.[2]

2017Redigeeri

  • Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Saame sidusa keskkonna, mille olemasolu tunnistamist on meil õigus nõuda kõigilt meie juurde pikemaks ajaks või päriseks tulijatelt. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie.[3] /Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel 24. veebruaril 2017/


  • Õmblusteta ühiskond eeldab suurt läbipaistvust ja madalat korruptiivsust. See on ühiskond, kus kohaliku tasandi elukorraldus ja kogukondlik aitamine on niivõrd sujuvalt toimimas, et ühiskonna õmblusi ei olegi näha.[4] /Arvamusfestival 2017: Õmblusteta ühiskond/


  • Töötan Eesti jaoks, Eesti huvid tulevad enne kõike. Saan väga pahaseks, kui ma mõnikord näen, et poliitilistes diskussioonides eelistatakse erakonna huvisid Eesti huvidele.
  • [K]ipun endiselt alahindama seda, et kui lähen sõpradega kuhugi kontserdile, näiteks suvel Muhu laulupeole, oma vabast ajast, siis see ei tähenda, et sellest ei kujune institutsionaalne üritus. Ma ei saa sealt ära tulla, siis kui tahan. Pean olema korralikult ürituse lõpuni, muidu oleksid inimesed väga kurvad, kui oleksin poole pealt ära läinud.
  • Ma pole lubanud midagi muud kui küsida kriitilisi küsimusi ja olla nõudlik. Mulle tundub, et inimesed saavad aru, et see on päris hea stiilivalik olukorras, kus sul võim on piiratud. Ma ei taju, et need ootused oleksid ülearu kõrged, et peaksin Eesti elu ühe korraga heaks tegema.
  • Tahaksin, et inimesed näeksid oma presidenti sellisena, kes neid toetab ja kes alati hoiab pöialt, et neil õnnestuks oma unistused ja ideed ellu viia.
  • Minu elu mõte on täitsa selgelt see, et Eesti oleks endiselt turvaline ja arenev koht. Et Eestil läheks hästi.
Siis ka, kui mina siit elust lahkun. See on olnud minu elu mõte päris kaua.

2018Redigeeri

  • Veel keerulisem küsimus minu jaoks on see, et kui meil on inimnäolised, inimkujulised robotid – mida nendega teha võib?
  • Näha on, et praegu on inimeste ootused sellised, et kui robot näeb välja nagu koer, kõnnib ringi, jagab meile šokolaadi, siis suhtlen ma temaga nagu koeraga.

2019Redigeeri

  • Täna oleme me rohkem laua taga kui iial varem. Meie üle ei räägita läbi, meie räägime läbi.[5] /Vabariigi aastapäeva kõne, 24. veebruar 2019/

2020Redigeeri

Tema kohtaRedigeeri

  • Kersti on teemaks igas seltskonnas. Iseäranis on ta pinnuks silmas keskealistel meestel. Haavumine on pässidel veres: vastassooliste, omasooliste, kleitidega meeste, pintsakutega naiste, venelaste, mustade, roheliste, roosade, kõige peale, mis ei mahu traditsioonipõhisesse korraldusse. Ja nii on juhtunud, et pigem konservatiivse taustaga Kaljulaiust, kes sattus areenile kui hädaga leitud kompromisskandidaat, on saanud eestkõneleja kõigile neile, kes tahavad kuuldavaks teha ka teistsugususe hääle.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel