Robot

Robot on autonoomselt tegutsemisvõimeline keerukas masin või tehisorganism. Sageli kasutatakse roboteid töödes, mis matkivad inimese liikumist, taju või mõtlemist. Robotiteks nimetatakse ka inimese või looma välimust matkivaid masinaid. Tänapäevased robotid ei ole veel tasemel, kus neil oleks isiksus, tunded ja riiklikult tunnustatud õigused, kuid ulmekirjanduses kirjeldatakse sageli roboteid, kelle tehisintellektiga need kõik kaasnevad.

Robot

Proosa

• [Roboti rollist teatrilaval:] Muidugi oli väga huvitav töö Rops. Veldaga tegime. Seda saabki ainult kahekesi koos teha, kui on olemas kaks väga sarnast näitlejat. Seda peab partneriga tegema. Sest ma pean ju täpselt teadma, mida teeb partner, tema annab mulle programmi. Väga ilus töö oli. Raske oli küll. Tollal me ei teadnud neist roboteist eriti midagi, aga kõik sai ikka välja uuritud, kui tehniline võib ja peab olema, et oleks usutav, et oleks robot. Nüüd ei ole robot enam mingi ime! (lk 12)
  • Salme Reek, intervjuu: Toomas Lõhmuste, "Vastab Salme Reek", Teater. Muusika. Kino 8/1987, lk 5–16

• Üks Igori endistest isandatest oli aga üleskeeratava mehikese tõepoolest valmis teinud - puha kangid ja hoovad ja hammasrattad ja vedrud. Aju asemel oli sellel pikk lint, mille sisse olid löödud augud. Südame asemel oli tal suur vedru. Kui köögis oli kõik väga täpselt õigele kohale pandud, suutis see imeasi põrandat pühkida ja tassitäie talutavat teed valmistada. Kui aga kõik ei olnud väga täpselt õigele kohale pandud või sattus see tiksuv ja kõlksuv aparaat mõne ootamatu takistuse otsa, siis kiskus ta seintelt krohvi maha ja valmistas tassitäie maruvihast kassi.
  • Terry Pratchett, "Ajavaras", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 136

• Automaatse käitumiseni on raske jõuda – me allume me oma tunnetele või ratsionaalsele arutluskäigule, ja on raske öelda, kust algab vaba tahe. Ühelt poolt determineerib loogiline arutluskäik sammud, jätmata võimalust otsustada teisiti, kui näeb ette ratsionaalne järeldus. Sellele vastandub näiliselt tunne, mille järgi talitada. Kuid nii, nagu on ette määratud loogilise arutluskäigu tulemus, on seda ka emotsionaalse otsuse oma. Väärtused, mida kanname, on tihti pärit lapsepõlvest ning lapsepõlve mõju teadvustamata käitume nagu robotid.
  • Piret Põldver, "Alternatiivne privileeg ja võõritus" Sirp, 20. jaanuar 2017

• Oletame, et meil on inimnäolised inimkujulised robotid, mida nendega teha võib? Kas need asjad, mis on keelatud inimene-inimese suhetes, kas või näiteks seksuaalsuhted lastega, kui meil on selline robot?
  • Kersti Kaljulaid küberkonverentsil 2018. aastal, (Kristjan Pihl, ""Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti" ERR, 12.02.2020)

• Meil seisab ees ajastu, kus elukeskkonda ilmub järjest rohkem roboteid. Juba praegu liiguvad ringi pakirobotid, üha rohkem on kasutusel robotniidukid. Järjest enam tõuseb küsimus, kuidas inimene peaks tehisintellektiga suhestuma. Tööroboteid on praegu kiusatus kohelda nagu koeri, humanoidse välimusega roboteid nagu inimesi. Me peame neile jätma tegutsemisruumi ja samas toimima nii, et tehisintellekt meile ohtlikuks ei saaks.
  • Kersti Kaljulaid, intervjuu: Ia Remmel, "President Kersti Kaljulaid: "Suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema"" Muusika, 6. juuli 2019

• Üks võimalus on programmeerida robotisse nõudlikkus, et teatava käitumise puhul enda suhtes ta tõepoolest jätab teid maha või tujutseb, mõõtes aeg-ajalt samal ajal väga hästi teid, kui palju tujutsemist te siis nagu talute.
  • Tõnu Viik (Kristjan Pihl, ""Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti" ERR, 12.02.2020)

• Euroopas peetakse seda ikkagi eetiliselt küsitavaks, kas armumine robotisse on võib-olla kuidagi inimsuse reetmine või eiramine või teen sellega karuteene endale, kui ma ühte robotisse armun.
  • Tõnu Viik, (Kristjan Pihl, ""Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti" ERR, 12.02.2020)

Luule

Rooste sööb väljale unustet sahka.
Keldreist õuele valguvad rotid.
Tänavail õgivad üksteist nahka
tuldsülitavad robotid.

• Heiti Talvik "Surmatants" kogus "Kohtupäev" (1937)

Robootika põhiseadused

USA ulmekirjaniku Isaac Asimovi teostes kirjeldatud robootika kolm põhiseadust:

1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.

2. Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.

3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.

• Esmakordselt ilmusid need 1942. aastal Asimovi lühijutus "Runaround", hiljem kasutas Asimov neid paljudes teostes ning lisas ka nullinda seaduse:

0. Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.

Allikata

• Veel keerulisem küsimus minu jaoks on see, et kui meil on inimnäolised, inimkujulised robotid – mida nendega teha võib?
• Näha on, et praegu on inimeste ootused sellised, et kui robot näeb välja nagu koer, kõnnib ringi, jagab meile šokolaadi, siis suhtlen ma temaga nagu koeraga.
  • Kersti Kaljulaid