Robot on autonoomselt tegutsemisvõimeline keerukas masin või tehisorganism. Sageli kasutatakse roboteid töödes, mis matkivad inimese liikumist, taju või mõtlemist. Robotiteks nimetatakse ka inimese või looma välimust matkivaid masinaid. Tänapäevased robotid ei ole veel tasemel, kus neil oleks isiksus, tunded ja riiklikult tunnustatud õigused, kuid ulmekirjanduses kirjeldatakse sageli roboteid, kelle tehisintellektiga need kõik kaasnevad.

Robot

Proosa muuda

  • [Roboti rollist teatrilaval:] Muidugi oli väga huvitav töö Rops. Veldaga tegime. Seda saabki ainult kahekesi koos teha, kui on olemas kaks väga sarnast näitlejat. Seda peab partneriga tegema. Sest ma pean ju täpselt teadma, mida teeb partner, tema annab mulle programmi. Väga ilus töö oli. Raske oli küll. Tollal me ei teadnud neist roboteist eriti midagi, aga kõik sai ikka välja uuritud, kui tehniline võib ja peab olema, et oleks usutav, et oleks robot. Nüüd ei ole robot enam mingi ime! (lk 12)


  • Üks Igori endistest isandatest oli aga üleskeeratava mehikese tõepoolest valmis teinud - puha kangid ja hoovad ja hammasrattad ja vedrud. Aju asemel oli sellel pikk lint, mille sisse olid löödud augud. Südame asemel oli tal suur vedru. Kui köögis oli kõik väga täpselt õigele kohale pandud, suutis see imeasi põrandat pühkida ja tassitäie talutavat teed valmistada. Kui aga kõik ei olnud väga täpselt õigele kohale pandud või sattus see tiksuv ja kõlksuv aparaat mõne ootamatu takistuse otsa, siis kiskus ta seintelt krohvi maha ja valmistas tassitäie maruvihast kassi.


  • Automaatse käitumiseni on raske jõuda – me allume me oma tunnetele või ratsionaalsele arutluskäigule, ja on raske öelda, kust algab vaba tahe. Ühelt poolt determineerib loogiline arutluskäik sammud, jätmata võimalust otsustada teisiti, kui näeb ette ratsionaalne järeldus. Sellele vastandub näiliselt tunne, mille järgi talitada. Kuid nii, nagu on ette määratud loogilise arutluskäigu tulemus, on seda ka emotsionaalse otsuse oma. Väärtused, mida kanname, on tihti pärit lapsepõlvest ning lapsepõlve mõju teadvustamata käitume nagu robotid.



Luule muuda

Rooste sööb väljale unustet sahka.
Keldreist õuele valguvad rotid.
Tänavail õgivad üksteist nahka
tuldsülitavad robotid.

Robootika põhiseadused muuda

USA ulmekirjaniku Isaac Asimovi teostes kirjeldatud robootika kolm põhiseadust:

1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.
2. Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.
3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.
  • Esmakordselt ilmusid need 1942. aastal Asimovi lühijutus "Runaround", hiljem kasutas Asimov neid paljudes teostes ning lisas ka nullinda seaduse:
0. Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.

Allikata muuda

  • Veel keerulisem küsimus minu jaoks on see, et kui meil on inimnäolised, inimkujulised robotid – mida nendega teha võib?
  • Näha on, et praegu on inimeste ootused sellised, et kui robot näeb välja nagu koer, kõnnib ringi, jagab meile šokolaadi, siis suhtlen ma temaga nagu koeraga.

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel